Erisoodustuse teema on tööandjatele väga südamelähedane. Sellest on räägitud väga palju, kuid võiks vist rääkida lõputult, sest tegemist on täiesti ammendamatu teemaga.

Enamasti on aga nii, et tööandja, kes hoolib oma töötajate tervise eest, saab tihti seaduse järgi "karistatud" maksude näol.

Tulumaksuseaduse § 48 lg 1 ütleb, et tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.
Sotsiaalmaksuseaduse §2 lg1 p7 kohustab aga maksma sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.

Seega kui töötajale antud erisoodustuse maksumuseks on 1000 krooni,
siis tööandjal tuleb maksta sellelt tulumaksu 282 krooni ning sotsiaalmaksu 423 krooni.
Tööandja kogukulu 1000 kroonise erisoodustuse andmisel on 1705 krooni.

Siiski on tööandjal võimalik teha nii mõndagi oma töötaja heaks ilma suure maksukoormuseta (70,5% antud erisoodustusest) ja seda päris seaduslikult.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (vastu võetud 16.06.1999) §13 lg1 sätestab tööandja kohustused ja õigused. Muuhulgas on tööandja kohustatud korraldama omal kulul töötajate tervisekontrolli, andma neile esmaabi- ja isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid kui töölaad seda nõuab. Samuti on tööandja kohustatud looma oma töötajatele töökeskkonna ning kujundama ja sisustama töökoha, kus töötajatel on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning kus säilub töötaja töövõime ning heaolu.

Heaks näiteks on siin juba väljatöötatud juhend kuvariga töötamisel ja tööks vajalike prillide soetamine.

Enamikes kontorites on olemas kööginurk, kus töötajad saavad vajadusel kaasavõetud lõunasööki soojendada, vett keeta, jne. Sellise köögi sisustamine on samuti üks tööandja kohustustest ja ei kuulu erisoodustuse valdkonda samuti nagu töökoha sisustaminegi. Olme- ja puhkeruumid kuuluvad korraliku kontori koosseisu ning on oluliseks osaks töötajasõbraliku töökeskkonna loomisel.

Palju kõneainet pakkunud tööandja poolt soodustatud töötajate sportimise teema on aga seni ikka veel lahendamata. Kui just töötervishoiu arst ei ole määranud töötajale mingit ravi sportimise (nt regulaarse ujumise) näol, siis on üldjuhul alati tegemist erisoodustusega.

Samuti jääb täiesti arusaamatuks miks käsitletakse töötajate vaktsineerimist jätkuvalt erisoodustusena. On ju meie kõigi ja iga tööandja huvides see, et tööd saaksid õigeaegselt tehtud, lepingud täidetud ja töötajad ei oleks viiruste levitajateks. Pealegi on teatud juhtudel vaktsineerimine kohustuslik nagu näiteks puugivastane vaktsineerimine metsas ja taimedega töötavatele inimestele. Sama kehtib ju ka lasteaiakasvatajate jt töötajate suhtes, kes oma tööülesannete tõttu peavad tihedalt suhtlema.
 
Töötervishoiu ja tööohutuse seadust tasuks lugeda igal tööandjal, sest sellest seadusest leiab nii mõndagi kasulikku.