Tavapärane tulumaksumäär on dividendide puhul teatavasti 20% (ehk 20/80 netosummast). Alates 1. jaanuarist 2019 on võimalik kohaldada regulaarselt jaotatavale kasumile madalamat tulumaksumäära 14% (14/86 netosummast). Need residendist äriühingud, kes maksid 2018. a dividende (või tegid omakapitalist muid väljamakseid), millelt maksti tulumaksu tavamääraga, saavad 2019. a dividende jaotades esimest korda rakendada tavamäära asemel madalamat määra.

Madalama määra kasutamisel ei ole oluline, mis perioodi (kas aruandeaasta või eelmiste perioodide) kasumi arvelt äriühing dividende jaotab. Seda ei saa rakendada kogu väljamakstavale kasumiosale, vaid maksimaalselt üksnes teatud osale, mis leitakse 2019. a ja 2020. a alljärgnevalt:

• 2019. a: 1/3×2018.a jaotatud maksustatud kasum;
• 2020. a: 1/3×2018.a ja 2019.a jaotatud maksustatud kasum.

Mis ulatuses saab kohaldada madalamat maksumäära 2021. a ja edaspidi?

2021.a alates ja edaspidi leitakse madalama määraga maksustatav kasum väljamakse aastale eelneva kolme aasta (2021.a seega: 2018.a, 2019.a ja 2020.a) keskmise maksustatud dividendi ja omakapitali väljamakse ulatuses. Kui mõnel aastal väljamakset ei toimunud, siis keskmise arvestuses loetakse väljamakse summaks 0. Kui maks­takse üle maksustatud keskmise, siis kuulub ületav osa maksustamisele tavamääraga.

 

Kuidas toimub füüsilise isiku dividenditulu maksustamine?

Selleks, et tagada erinevate tululiikide (eelkõige palga­tulu ja dividenditulu) maksustamise neutraalsus, kuulub madalama määraga (14/86) maksustatud dividendi välja­maksmisel füüsilisele isikule täiendavalt kinnipidamisele tulumaks 7%­lise määraga (TuMS § 41 p 7²). Tegemist on kinnipeetava tulumaksuga (withholding tax). Tulumaks kuulub kinnipidamisele nii residendist kui ka mitteresidendist füüsilisele isikule makstud dividendidelt. Kinni tuleb pidada tulumaks loomulikult siis, kus äriühing jaotab enda teenitud kasumit aga ka siis, kui äriühing on saanud teiselt Eesti äriühingult dividende, mis olid maksustatud madala­ma (14/86) määraga, ja maksab omakorda neid dividende edasi füüsilisele isikule.

Maksulepingute mõju tulumaksu kinnipidamisele

Riikidevahelised maksulepingud võivad mitteresidendist füüsilise isiku dividendide väljamakse vabastada tulu maksu kinnipidamisest (Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Gruusia, Jersey, Küpros, Mani saar ja Mehhiko, aluseks residentsustõend) või vähendada tulumaksu kinni­pidamisel maksumäära 5%­ni (Bulgaaria ja Makedoonia, aluseks residentsustõend).

Kus ja kuidas toimub deklareerimine?

Nii madalama kui tavamääraga maksustatavad dividendid deklareeritakse vormi TSD lisal 7 ja vormil INF 1 jätkuvalt väljamakse põhiselt.

E-­maksuametis on TSD lisal 7 alajaotuses Jaotatud kasumi arvestus madalama maksumäära kohaldamiseks” esitatud tutvumiseks alljärgnev info:

• 2018. a väljamakstud dividendid ja omakapitali välja­maksed (jaotatud kasum), millelt äriühing on maksnud tulumaksu;
• kasum, millele kohaldub madalam maksumäär;
• kalendriaastal madalama maksumääraga jaotatud kasum;
• kasum, mida on veel võimalik kalendriaastal madalama maksumääraga jaotada.

Dividendi väljamaksete maksustamisel on madalama maksumäära (14/86) rakendamine kohustuslik, sellest äriühing praegu loobuda ei saa. Koodil 7008 deklareeri­takse kogu väljamakse (s.o. enne kinnipeetava tulumaksu rakendamist ehk brutosumma), seejärel jagab rakendus selle automaatselt laiali vastavalt rakendatavale määrale koodide 7009 ja 7010 vahel ja arvutab välja tavamäära ja madalama määra alusel tasutavad maksusummad.

INF 1 täitmine

Füüsilise isiku dividenditulu summa ja sellelt kinnipeetud tulumaks deklareeritakse vormil INF 1. Vormil INF 1 on koodil 13050 madalama maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse liigiks “MDK”, tavamääraga maksustatud dividendi väljamakse liigiks on endiselt “DK”.

Väljamakse liigiga “MDK” deklareeritakse vormil INF 1 koodil 13060 füüsilise isiku dividenditulu brutosumma, koodil 13073 kinnipeetud tulumaksu määr ning koodil 13074 kinnipeetud tulumaks.

Madalama maksumääraga maksustatud dividendi maksmisel või edasimaksmisel füüsilisele isikule kuulub üldjuhul kinnipidamisele tulumaks määras 7%, kuid mitteresidendist füüsilise isiku puhul võivad maksuleping ja dividenditulu saaja residentsustõend kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määra vähendada (vastavalt 0% või 5%).

Mitteresidendi dividenditulu deklareerimiseks vormil INF 1 peab isikul olema kas Eesti isikukood või Maksu­ ja Tolli­ameti väljastatud mitteresidendi registrikood.

Mitteresidendi registrikoodi saab taotleda e-­maksuame­ti kaudu (“Teated” – “Saada teade”– “Teema” all valida “Mitteresidendi reg. nr”) või esitades taotluse mitteresidendist väljamakse saaja maksu­ ja tolliametis registreerimiseks.

Kuidas kohaldub madalama maksumääraga maksustatud saadud dividendile vabastusmeetod?

Kui äriühing saab Eesti äriühingult dividende, mis olid maksustatud madalama maksumääraga (14/86), siis tuleb need deklareerida TSD lisa 7 osas II tulu liigi mõttes uue koodiga 723.1 (tavamääraga maksustatud dividendid deklareeritakse koodiga 723). Kui äriühing omakorda maksab saadud dividendide arvelt madalama maksumääraga maksustatud dividende edasi, siis tuleb need deklareerida koodil 7311. Seega “jälitatakse” madalama maksumääraga maksustatud dividende kuni lõpuni, mil toimub nende väljamaksmine eraisikule.

Sarnaselt tavamääraga maksustatud dividendile saab vabastusmeetodit kohaldada tingimusel, et dividendi saanud ja edasimaksval äriühingul oli dividendide maksjas vähemalt 10% suurune osalus. Erinevus tavamääraga maksustatud dividendi edasimaksmisest on see, et kui madalama maksumääraga maksustatud dividend makstakse edasi füüsilisele isikule, siis kuulub dividendilt kinnipidamisele tulumaks, üldreeglina 7%.

Kes võidavad madalamast maksumäärast?

Madalama maksumäära kehtestamise tulemusena väheneb äriühingu jaoks tulumaksukulu ja see peaks muutma dividendide jaotamise atraktiivsemaks just välismaistele äriühingutest osanikele.

Ühemeheosaühingu jaoks ei ole muudatusest efekti: tulu­maksu tasumise kohustus jaotub lihtsalt erinevate maksumaksjate vahel ära (äriühingu tulumaks ja füüsiliselt isikult kinnipeetav tulumaks) ja kõigele lisaks on makstav tulumaks kogusummas ka pisut suurem (0,03% võrra iga jaotatava euro kohta).

Näitena dividendide maksustamine

Äriühingul A on kaks osanikku, mõlemale kuulub 50% osalusest, üks osanik on Eesti äriühing B ja teine on Eesti eraisik.

2018. a

Äriühing A maksis 2018. a dividende 300 000 EUR, millelt tasus tulumaksu 75 000 EUR. Tulumaks arves­tati netomääraga 20/80 ehk dividendide summa loeti netosummaks. Mõlemale osanikule tehti väljamakse 150 000 EUR.

2019. a

2019. a samas summas dividende jaotades saab seda teha 1/3 ulatuses madalama maksumääraga, seega 100 000 EUR kuulub maksustamisele määraga 14/86 ja 200 000 EUR kuulub maksustamisele määraga 20/80, kokku tulu­maksukulu 66 279 EUR. Tulumaksukulu äriühingu tasandil väheneb.

Kuna 100 000 EUR suurune kasumiosa kuulub maksus­tamisele madalama määraga ja sellest ei saa loobuda, siis tuleb füüsilisele isikule väljamaksmisele kuuluvast osast (50%) tulumaks kinni pidada 7%­lise määraga. Seega saab füüsiline isik kätte 146 500 EUR (100 000 + 46 500), kinni­peetav tulumaks on 3 500 EUR (7% x 50 000, kus 50 000 loetakse brutosummaks). Äriühing B saab kätte 150 000 EUR. Kuna äriühing B omas dividendide saamisel osalust üle 10%, siis saab äriühing B jagada oma eraisikust ainuosanikule dividende edasi maksuvabalt, kuid kohaldub kinnipidamine 7%­lise määraga, sest dividendi saamisel kohaldus madalam määr. Seega tuleb äriühingul B saadud dividendide edasimaksmisel kinni pidada 3500 EUR, äriühingu B ainuosanik saab kätte 146 500 EUR.