Eestis kehtiva töölepingu seaduse järgi viibib töötaja lähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta nii riigisiseselt kui ka välisriiki.

Päevaraha

Saates töötajaid välislähetusse võib esimese 15 lähetuspäeva jooksul maksuvabalt maksta päevaraha kuni 50 eurot. Samas peab arvestama, et ühes kuus ei saa 50 eurot maksuvabalt maksta rohkem kui 15 päeva eest. Kuueteistkümnendast päevast võib maksuvabalt maksta 32 eurot. Sealjuures tasub veel meeles pidada, et välislähetuse päevaraha alammäär ei või olla väiksem kui 22,37 eurot.

Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Kui tööandja otsustab maksta rohkem, kui maksuvaba määr lubab, siis üle piirmäära makstud tasu on netotasu, millelt kuulub tasumisele tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kohustatud isiku puhul). Väljamakse deklareeritakse TSD lisal 1 sama väljamakseliigi koodiga kui töötaja töötasu.

Maksuvabalt on lähetuse päevarahasid võimalik maksta töölepingu alusel töötavale töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (näiteks juhatuse ja nõukogu liikmed). Käsunduslepingu alusel töötavatele inimestele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele päevaraha maksuvabalt maksta ei ole võimalik.

Lähetuskulude hüvitamine

Töölähetusega seotud kulud hüvitatakse vaid kulu tõendava dokumendi alusel. Samuti peab lähetusega seotud kulude hüvitamiseks ning päevarahade maksmiseks tegema tööandja vastava kirjaliku otsuse, kus on vaja ära tuua töölähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne ja hüvitatavad lähetuskulud ja välislähetuse päevaraha määr.  Maksuhaldur on seisukohal, et tööandja kirjaliku otsuse puudumisel või juhul, kui selgub, et tegemist ei olnud töölähetusega, tuleb kuludokumentide alusel tehtud väljamaksed maksustada ja deklareerida kui tööandjalt töötajale antud erisoodustus. Rahalised ülekanded töötajatele maksustatakse palgatuluna.

Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist on töötajal õigus nõuda enne töölähetusse minemist, ettemaksu saamata jäämise korral on tal õigus lähetusest keelduda.

Kui lähetuskulud on tehtud välisvaluutas, siis arvestatakse need eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, arvestades kas kuludokumendil olevat kuupäeva, lähetusest saabumise järgmist tööpäeva või siis hoopis töötaja tegelikku kulu. Viimase puhul peab töötaja esitama dokumendi, mis tõendaks tema tegelikku kulu, olgu selleks siis näiteks tema arveldusarve väljavõte või siis valuutavahetuse tšekk, kus oleks näidatud, millise kursiga töötaja raha välislähetuses olles vahetas.

Lähetus töötaja isikliku autoga

Kui töötaja läheb tööandjaga kokkuleppel lähetusse isikliku autoga:

• võib tööandja maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 0,30 eurot/km maksimaalselt kalendrikuu piirmääraga 335 eurot või
• hüvitada tegelikud dokumenteeritud kulud: kütus, parkimiskulu, praamipiletid jms, välja arvatud remondi- ja hoolduskulu.

Viimase puhul ei ole ette antud maksimaalset maksuvabastuse piirmäära.  Kumba varianti tööandja lähetuskulude hüvitamisel kasutada otsustab, tuleb ära märkida töölähetuse korralduses.

Lähetuse maksimaalne pikkus

Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Lähetusse võib saata ka alaealise töötaja, raseda ning töötaja, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, kuid seda vaid nende isikute nõusolekul. Alaealise nõusolekule lisaks on nõutav ka tema seadusliku esindaja nõusolek. Kõik nõusolekud peavad olema antud enne lähetust.

Lähetus väljaspool Eestit asuvast töökohast

Kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja ta saadetakse lähetusse, ei maksustata tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 3 p 1¹ järgi talle makstavaid lähetusega seotud kulusid piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata, kui isik on olnud kõnealuse välisriigi maksuresident, st on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja välisriigis teenitud tulu on välisriigis maksustatud. See tulu peab olema dokumentaalselt tõendatud, tõendil peab olema näidatud ka tulumaksu summa (sh juhul kui summa on null).

NB! Tasub meeles pidada, et juhtimis- või kontrollorgani liikme töökohaks on koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab. Seega võib äriühing, kes on Eestis registreeritud ja kelle tegevjuhtkonna keskus ning tegevuskoht on Eestis, näiteks oma ülesandeid harilikult Londonis täitva nõukogu liikme töölähetuse kulusid (sh lennupileteid) välja maksta Londonist lähtuvalt.

Lähetus Eestist

Töölepinguseadus ei sätesta riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmise nõuet ja päevarahale ei kehti maksuvabastus. See ei tähenda, et riigisisest lähetust ei ole ning lähetusega seotud muid nõutavaid toiminguid, näiteks lähetuse korraldust ja kulude aruannet teha ei tule. Töötajale võib hüvitada ka riigisisese lähetuse transpordi- ja majutuskulud, samuti ei välista päevaraha mittemaksmine lähetuses tehtud muude ettevõtlusega seotud kulude hüvitamist kuludokumentide alusel.

Päevaraha mitte oma töötajale

Ettevõttel on võimalik maksta välislähetuse päevaraha ka situatsioonides, kus lähetatav ei ole tema töötaja. Näiteks, kui kolmas isik soovib kasutada ettevõtte töötaja oskusi enda huvides ning tööandja ja kolmas isik saavutavad kokkuleppe, mille kohaselt on tööandja nõus saatma oma töötaja kolmanda isiku juurde või huvides lähetusse, peab lähetuse vormistama tööandja. Seda seetõttu, et töölepinguseaduse järgi saab töötajat lähetada vaid tööandja.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 5 märgib, et juhul, kui töötajale maksab välislähetuse päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud päevarahana maksma vähemalt töölähetuse sama määruse §-s 3 sätestatud alammäära (22,37 eurot) ja kolmanda isiku makstava summa vahe. Töötaja on kohustatud esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmisest või ise kinnitama selle saamist. Sama määruse § 8 lg 1 järgi kohaldatakse päevarahale või päevarahade summale sama määruse § 7 lg 1 p 3 sätestatud piirmäära (50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta), juhul kui päevaraha maksab ainult kolmas isik või lisaks tööandjale ka kolmas isik, arvestades esimesena tööandja makstavat päevaraha.