Abistamaks ettevõtjaid, kes raamatupidamise aastaaruandeid koostavad ja audiitoreid, kes neid aruandeid kontrollivad, töötas Audiitorkogu metodoloogiakomisjon välja praktilise juhendmaterjali.
Juhend käsitleb, mida silmas pidada praeguses eriolukorras ettevõtte bilansipäevajärgseid sündmuseid ning hetkeolukorda arvestuse ja aruandluse vaatevinklist analüüsimisel ning mida kirjutada Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatud raamatupidamise aastaaruande lisades seoses koroonaviiruse (COVID-19) leviku ja eriolukorra piirangute võimaliku mõjuga.
Koroonaviiruse ja eriolukorra piirangute (edaspidi COVID-19) mõju käsitlemisel raamatupidamises peab ettevõtte juhtkond esmalt analüüsima, kas tegu on korrigeeriva või mittekorrigeeriva aruandekuupäeva järgse sündmusega (RTJ 1 p 98-102).
Kuna koroonaviiruse ulatuslikum levik toimus ja eriolukord Eestis kehtestati 2020. aastal, siis on tõenäoliselt enamike Eesti ettevõtete jaoks, kelle majandusaasta lõppes 31.12.2019, tegemist mittekorrigeeriva sündmusega. Seetõttu käsitleme juhistes üksnes olukordi, kus juhtkonna hinnangu kohaselt on COVID-19 mõju puhul tegemist mittekorrigeeriva sündmusega. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aruandeperioodi bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui nad on olulised (RTJ 1 p 101, olulisuse printsiip RTJ 1 p 41-46 ja avalikustamise printsiip RTJ 1 p 59-60).
Koostatavates 2019. aasta raamatupidamise aastaaruannetes peaksid need ettevõtted, kelle tegevus on COVID-19 tõttu oluliselt mõjutatud, koostama eraldi lisa aruandekuupäeva järgsete sündmuste kohta. Selle lisa sisustamine ja ülesehitus oleneb konkreetse ettevõtte eripärast ja eeldab, et juhtkond on eelnevalt analüüsinud COVID-19 mõju sealhulgas:
- ettevõtte äritegevusele (näiteks nõudluse muutus ettevõtete toodetele, toorainete ja muude sisendite tarned, äritegevuse kasumlikkuse muutus),
- ettevõtte omanike otsustele seoses ettevõtte jätkumisega,
- olulistele finantseerijatele ja/või regulaatoritele,
- relevantsetele arvestusvaldkondadele (varade hindamine, eraldiste moodustamine, (laenu)kohustiste klassifitseerimine) ja
- tegevuse jätkuvusele (st kas eksisteerib oluline ebakindlus ettevõtte tegevuse jätkuvuse osas või kas ettevõte ei ole jätkuvalt tegutsev).
Audiitorkogu metodoloogiakomisjonilt on küsitud n-ö võimalikke näidissõnastusi, mida juhtkond võib enda seisukoha kujundamisel kasutada aruandekuupäeva järgsete sündmuste lisa koostamisel. Kuna iga näidissõnastuse kasutamise puhul on oht, et see konkreetsesse aruandesse ja/või situatsiooni mingil põhjusel ei sobi, siis juhib Audiitorkogu metodoloogiakomisjon tähelepanu, et alltoodud näited on mõeldud vaid inspiratsiooniks ning Audiitorkogu ei vastuta mistahes tagajärgede eest, mis nende kasutamisega võivad kaasneda.
Punktid 1-3 on mõeldud abistamaks ettevõtteid aruandekuupäeva järgsete sündmuste lisa üldosa sisustamisel.
Punkt 4 olukorras, kus esineb oluline ebakindlus ettevõtte tegevuse jätkuvuse osas või ettevõte ei ole jätkuvalt tegutsev.
Punkt 5 annab juhised aruandekuupäeva järgsete sündmuste lisa ettevõttepõhise osa sisustamisel.
1. Aruandekuupäeva järgsete sündmuste lisa üldosa –üldine olukorra kirjeldus
Näide 1.1: 2020. aasta alguses kinnitati uue koroonaviiruse (COVID-19) olemasolu ja praeguseks on see levinud üle kogu maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades eriolukorra väljakuulutamise ning probleeme ettevõtetele ja majandustegevusele.
Näide 1.2: Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) sai Hiinast esmased teated uue koroonaviiruse (COVID-19) kohta 2019. aasta detsembris. 2020. aasta esimeste kuude jooksul on see viirus levinud üle kogu maailma, 11. märtsil 2020 kuulutas WHO viiruspuhangu pandeemiaks. Paljudes riikide on välja kuulutatud eriolukord. Pandeemia on põhjustanud majandusele ja ettevõtetele ulatuslikke probleeme.
2. Aruandekuupäeva järgsete sündmuste lisa üldosa –hinnang, kas juhtkond käsitleb COVID-19 mõju korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusena
Kui tegu ei ole korrigeeriva sündmusega, siis selliste sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aruandeperioodi bilansis ja kasumiaruandes, juhend käsitleb üksnes neid olukordi, kus tegu ei ole korrigeeriva sündmusega:
Näide 2.1: ettevõte käsitleb seda haiguspuhangut ja eriolukorda mittekorrigeeriva aruandekuupäeva järgse sündmusena.
3. Aruandekuupäeva järgsete sündmuste lisa üldosa –hinnang, kas COVID-19 mõju on oluline ettevõtte äritegevusele
Tegevusvaldkonniti võib COVID-19 mõju olla erinev. Kui mõju on oluline, tuleb see lisades avalikustada (RTJ 1 p 101), sh avalikustatakse COVID-19 kvantitatiivne mõju, kui see on usaldusväärselt mõõdetav, otstarbekas ja võimalik mõistliku kulu või pingutusega (vt Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel RTJ 1 p 63-64).
Kui COVID-19 mõju tekitab olulise ebakindluse ettevõtte jätkuvuse suhtes või ettevõte ei ole jätkuvalt tegutsev, siis seda peab käsitlema eraldi (juhendi punkt 4).
Kui ettevõte ei ole oluliselt mõjutatud
Näide 3.1: jälgime olukorda hoolikalt ja praegusele positsioonile tuginedes ei avalda see märkimisväärset negatiivset mõju ettevõtte tegevusele. Kuna olukord on ebakindel ja kiiresti arenev, ei pea me otstarbekaks kvantitatiivse hinnangu andmist haiguspuhangu võimaliku mõju kohta ettevõttele ja tema finantsnäitajatele.
Kui ettevõte on oluliselt mõjutatud
Näide 3.2: koroonaviiruse pandeemia mõju ettevõttele on oluline tulenevalt (täpsustada, millega seoses nii juhtunud on, kas näiteks konkreetsed piirangud vm) ning viiruse tõkestamisele järgnevast üldisest majanduslangusest, kuid käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal ei ole seda mõju võimalik kvantitatiivselt hinnata. Ettevõtte juhtkond analüüsib praeguste arengute mõju ning (sisestada edasised tegevused).
4. Olukord, kui esineb oluline ebakindlus ettevõtte jätkuvuse suhtes või ettevõte ei ole jätkuvalt tegutsev
Kui tegevuse jätkuvuse suhtes esineb oluline ebakindlus, nõuab olukord avalikustamist kooskõlas RTJ 15ga (RTJ 15 p 16) ning olukorrad, kus ettevõte lõpetab tegevuse järgneva 12 kuu jooksul, tuleb aruanne koostada lähtudes RTJ 13 põhimõtetest.
5. Aruandekuupäeva järgsete sündmuste lisa ettevõttepõhine osa
Näitena asjaolud, millega juhtkond võib arvestada COVID-19 ja erikorra mõju hindamisel. Need küsimused võivad olla abiks ka audiitoritele COVID-19 käsitlemiseks oma töövõttude läbiviimisel, juhtkonna hinnangute analüüsimisel ja enda töö dokumenteerimisel.
Näited võimalikest asjaoludest, mida arvesse võtta aruandekuupäeva järgsete sündmuste analüüsimisel ja vastava lisa koostamisel. Loetelu pole ammendav ning vajab iga ettevõtte puhul individuaalset lähenemist, arvestades auditeeritava ettevõtte tegevuse eripära:
- tarneahela katkestused ja/või olulised viivitused, mis võivad mõjutada sisendite hankimist või nende kulukust (nt viivitused/suutmatus toodet hankida);
- tulude ja/või (neto)rahavoogude vähenemine (nt kliendi nõudluse vähenemise tõttu);
- oluliste kliendi-või tarnelepingute sätted (nt mis võivad põhjustada karistusi või oluliste klientide kaotuse);
- tavapäratult suured muutused varade väärtuses ja/või hindades;
- likviidsusprobleemid (nt võimaliku suutmatuse tõttu koguda piisavalt raha järgmise 12 kuu toimingute rahastamiseks);
- krediidireitingu alandamine või muud tegurid, mis võivad negatiivselt mõjutada ettevõtte suutlikkust saada piisavat rahastamist;
- laenukovenantide rikkumine ja sellest tulenevad laenuandja õigused laen ennetähtaegselt tagasi kutsuda;
- koondamiste ja restruktureerimiste plaanid;
- valitsuse meetmed ja nende võimalik mõju;
- arvestusvaldkonnad, kus arvestushinnangute eeldused ja tegelik olukord on oluliselt erinev. Olukorras, kus viirusepuhang ja selle tagajärjed ei ole korrigeerivaks sündmuseks, ei arvestata nende mõjuga aruandekuupäeva seisuga tehtud arvestushinnangutes, kuid seda asjaolu võib olla vajalik aruande lisades välja tuua;
- millised riskid võivad veel olla;
- omanike otsused ettevõtte jätkuvuse suhtes muutunud olukorras.
