Kinkekaardid kui väärtuse mõõdupuu on kasutusel aastaringselt, kuid empiiriliselt on selgunud, et kaartide kasutamise kõrghetk jääb aastalõpu perioodi.
Seetõttu on sobiv meenutada, kuidas kinkekaartidega raamatupidamises ümber käia. Situatsioone on erinevaid, käsitlen neid ükshaaval.
Jaemüügiettevõte müüb kaardi oma klientidele
Oletame, et kinkekaart maksab 79 rahaühikut. Tegemist ei ole juhusliku numbriga, nii on lihtsam arvutada.
Ettevõte müüb kinkekaardi oma kliendile ning teeb kande:
Deebet | Kreedit | |
Raha | 79 | Saadud ettemaks |
Käivet siin ei teki, sest tehing ei sisalda ei kauba võõrandamist ega teenuse osutamist vastavalt KMS § 4.
Mingil ajahetkel realiseerib kaardi saanud klient selle kauba või teenuse eest tasudes.
Raamatupidamine kirjendab toimingut järgnevalt:
Deebet | Kreedit | |
Saadud ettemaks | 79 | Tulu ja käibemaks |
Nüüd järgneb ka käibemaksu deklareerimise kohustus vastavalt KMS § 1. Kui ostja on käibemaksukohustuslasest juriidiline isik, siis saab ta käibemaksu maha arvata, füüsiline isik seda teha ei saa.
Igale kinkekaardile on mõistlik määrata ka kehtivusaeg. Seejuures on kinkekaartide omanikke, kes lihtsalt unustavad kaardi(d) realiseerida. Sellised kohustused kantakse tulusse vastavalt RTJ 3 § 54-56 kui aegunud kohustus.
Deebet | Kreedit | |
Saadud ettemaks | 79 | Muud tulud |
Käibemaksu seejuures deklareerima ei pea, sest käibeks tehing ei kvalifitseeru. Kui kinkekaarte antakse välja pidevalt ja nende üle puudub üksikasjalik arvestus, siis peab olema vähemalt hinnanguline väärtus oletatava realiseerimata jäävate kinkekaartide arvu osas, mida tulusse kanda.
Ettevõte kingib kaardi oma töötajale
Ettevõte on soetanud kinkekaardi ning raamatupidamine on konverteerinud selle kandeks:
Deebet | Kreedit | |
Makstud ettemaks | 79 | Raha |
Ettevõte soovib kaardi anda oma töötajale. Kohe on tegemist erisoodustusega, st ettevõtte tulumaksu ja sotsiaalmaksu kohustusega (TuMS § 48 ning SMS § 2 lg 7).
Vajalik kanne oleks:
Deebet | Kreedit | |
Erisoodustuse kulu | 79 | Makstud ettemaks |
Erisoodustuse kulu | 21 | Tulumaksuvõlg |
Erisoodustuse kulu | 33 | Sotsiaalmaksuvõlg |
Maksud tuleb tasuda kinkele järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks ning deklareerida TSD lisal 4, rohkem teisi toiminguid ega kohustusi ei kaasne.
Ettevõte kingib kaardi ettevõttevälisele füüsilisele isikule
Kui ettevõte, kes on soetanud kinkekaardi ning teinud eelmises punktis toodud kande kinkekaardi soetamise kohta, otsustab selle edasi kinkida ettevõttevälisele füüsilisele isikule, siis tuleb teha vastav kanne lähtudes TuMS § 49.
Deebet | Kreedit | |
Kingitus, grupeerida vastavalt sisule | 79 | Makstud ettemaks |
Tulumaksukulu | 21 | Tulumaksuvõlg |
Kui kingitus on tehtud reklaami eesmärgil ning mahub TuMS §-s 49 sätestatud maksuvaba piirmäära sisse: kuni 150 krooni käibemaksuta summas), siis tulumaksu juurde arvata ei tule.
Sellisel juhul oleks kanne:
Deebet | Kreedit | |
Kingitus, grupeerida vastavalt sisule | 79 | Makstud ettemaks |
Unustada ei tohiks, et kingitused deklareeritakse TSD lisal 5. Seda ka juhul, kui kingitus on maksuvaba.
Maksuvaba piirmäära ületamisel tuleb tulumaks tasuda aga kogusummalt (sh käibemaksukulu osalt).
Käsitletud said kõik enamlevinud kinkekaartide konteerimisega seotud võimalused, kui miskit jäi kajastamata, siis peaks eelpool toodud variante kombineerides olema juba lihtne konstrueerida konteeringuid erinevateks juhtumiteks. Head konteerimist.
Küsimus: Kinkekaardi eest raha laekumine on sisuliselt ju ettemaksu laekumine kauba või teenuse eest. Kas kinkekaardi eest raha laekumisel ei teki käibemaksukohustus KMS § 11 lg 1 punkt 2 alusel? Vastab Rimess Baltic OÜ maksunõustaja Tõnis Elling: 1. Kinkekaardi soetamisel ei saa ostja veel mitte mingisugust hüve. Tegemist on tavalise paberilipakaga. Seega pole ka käivet tekkinud, kui teine pool pole hüve saanud. See on kooskõlas mitmete Euroopa Kohtu lahenditega. 2. Kinkekaardi ostmisel ei ole teada, kas see kunagi ka realiseeritakse. Ehk, kas käive üldse tekib? Samuti on erinevate kinkekaartide eest võimalik osta erinevaid kaupu ja teenuseid, mis võivad olla kõik erineva maksumääraga. Kinkekaardi realiseerimise hetkel ei ole aga teada, millele kinkekaardi omanik oma kaardi üldse kulutab. Näiteks tervisekeskuse kinkekaardi eest võib saada nii raviteenuseid, mis on maksuvaba, tavamääras maksustatavaid teenuseid, ja osta kasvõi alandatud maksumääraga ravimeid. Samuti ei pruugi kinkekaardi ostja kinkekaarti täielikult realiseerida. Näiteks kinkekaart maksab 100 krooni ja selle eest lunastatakse kaupa üksnes 90 krooni eest. Kinkekaardi müügi hetkel pole reeglina teada, millise määraga käive toimub kinkekaardi realiseerimisel. Loomulikult saab ka nii teha, et alguses deklareeritakse ühe määraga ja pärast hakatakse deklaratsiooni muutma. Aga see pole päris õige. 3. Paljudes liikmesriikides on võimalik kinkekaartide lunastamine ka teises liikmesriigis, mille puhul ei ole samuti kuidagi võimalik seda ühes liikmesriigis deklareerida ja siis pärast ümberarvestust teha. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kinkekaartide maksustamise praktika Eestis on veel välja kujunemata ja tihti ebaõige. Iga konkreetset juhtumit tuleb analüüsida eraldi. |