Elame erakordsel ajal, mil inimeste prioriteedid on ennekõike enda ja oma lähedaste hoidmisel ja toetamisel. Siiski, vaatamata väljakuulutatud eriolukorrale, jätkavad paljud tööd, kusjuures raamatupidamine ja ka auditeerimine on valdkonnad, mis teatud erinõudeid kõrvale jättes võimaldavad küllaltki hästi kaugtööd. Kindel on see, et ühel hetkel saab see kriis läbi ja tavapärane elu läheb jälle edasi, kuigi see, mida pidada tavapäraseks peale kriisi, võib erineda kriisieelsest arusaamast. Samuti on kindel, et nii kriisile eelnev kui ka kriisiaegne elu vajab täpselt samamoodi arvestamist ja suuremate ettevõtete puhul ka kontrollimist.

Kas selle arvestamise ja kontrolli tulemuste tähtajaks saab ka sel aastal olema 30. juuni, on hetkel ebaselge, kuid Audiitorkogu hoiab olukorral silma peal ning on juba aruannete esitamise võimaliku edasilükkamise teemal ka Rahandusministeeriumiga suhelnud. Ühest küljest võiks edasilükkamine vajalik olla, arvestades paljude ettevõtjate fookuseseadmist äride ümberkorraldamisele, samas oleks võib-olla just nüüd otsustajatel vaja kiiremini teada täpsemaid andmeid ettevõtete käekäigu kohta.

Järgnevalt käime välja mõned näpunäited raamatupidajatele ja audiitoritele selle kohta, kuidas praegune kriis võib mõjutada ettevõtte raamatupidamisarvestust ja selle kontrolli.

Kas koroonaviirus ja eriolukord on korrigeeriv või mittekorrigeeriv sündmus?

Esiteks peaks analüüsima, kas praeguse viiruspuhangu ja sellest tulenevate majandusmõjude näol on tegu korrigeeriva või mittekorrigeeriva aruandekuupäevajärgse sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid.

Hetkel avalikult kättesaadava info kohaselt raporteeriti WHO-le enne 31.12.2019 üksikutest uue viiruse juhtumitest, kuid ei olnud kindlaid tõendeid inimeselt-inimesele leviku kohta. Seega võiks järeldada, et tegu on aruandekuupäevajärgse mittekorrigeeriva sündmusega nende ettevõtete jaoks, kelle majandusaasta lõpp oli 31.12.2019 või sellest varasem. Teistsuguste majandusaasta perioodidega ettevõtted (kui majandusaasta lõpp ei ole tavapärane kalendriaasta lõpp) peavad analüüsima, kas nende jaoks on samuti tegu mittekorrigeeriva aruandekuupäevajärgse sündmusega või on hoopis tegu sündmusega, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid – mida hilisem on majandusaasta lõpp, seda hoolikam analüüs peab olema, kuna suureneb tõenäosus, et tegu võib olla korrigeeriva sündmusega. Enamike Eesti ettevõtete puhul on siiski majandusaasta lõpp 31. detsember ja seega tunduks tegu olevat mittekorrigeeriva aruandekuupäevajärgse sündmusega.

Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aruandeperioodi bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui nad on olulised. Praegu koostatavates 2019. aasta raamatupidamise aastaaruannetes peaksid need ettevõtted, kelle tegevus on eriolukorrast oluliselt mõjutatud, koostama eraldi lisa aruandekuupäevajärgsete sündmuste kohta. See, mida sinna kirjutada, oleneb juba konkreetse ettevõtte eripärast ja eeldab seda, et juhtkond analüüsib eelnevalt millist mõju kirjeldatud sündmused avaldavad ettevõtte tegevusele, varade hindamisele, finantseerimisele ja muudele olulistele valdkondadele ning kas kõigest sellest tulenevalt võib tekkida kahtlus, et ettevõte ei pruugi oma tegevust jätkata.

Tegevuse jätkuvus luubi all

Ka olukorras, kus tegu on mittekorrigeeriva sündmusega, tuleb praeguses eriolukorras, kus mitmed majandussektorid “pihta saavad”, ettevõtetel hinnata eriolukorrast tingitud mõjusid oma ärile.

Nagu teame, lähtutakse raamatupidamise aastaruande koostamisel eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhatuse kohustus on hinnata ettevõtte suutlikkust tegutsevana jätkata. Kui seoses uue eriolukorraga või tegevusega välisriigis ning seal võimalike kehtestatud piirangutega või mõnel muul põhjusel tekib ettevõtte jätkusuutlikkuses kahtlus, peab ettevõtte juhtkond hindama neid asjaolusid, omanike kavatsusi ja võimalusi.

Juhul kui esineb oluline ebakindlus ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes, tuleb sellest aruandes kirjutada. Avalikustatud informatsiooni põhjal peab olema arusaadav, et selline oluline ebakindlus on olemas, mille tõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse äritegevuse käigus oma varasid realiseerima ja kohustusi täitma. Lisaks, kui ettevõte alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul majandustegevuse lõpetamist (või on juba alustanud lõpetamisega), ei koosta ta oma aruandeid tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtuvalt.

Millega audiitor arvestama peaks?

Oma töövõttudes peaksid audiitorid hindama, kas ja kuidas viirus ning alanud majanduskeskkonna kiire muutumine nende klientide tegevust võiks mõjutada. Tegevusvaldkonniti on see kindlasti erinev. Mõjutatud ettevõtete puhul tuleks riskid klientidega läbi rääkida ja sellest lähtuvalt kaaluda, milliseid täiendavaid hinnanguid või analüüse peaks klient eriolukorrast tulenevalt oma äri väljavaadete ja varade väärtuse suhtes tegema.

Kas tegu on korrigeeriva/mittekorrigeeriva sündmusega?

Audiitor peab hindama juhtkonna hinnangut, kas uue viirusega seoses tekkinud aruandekuupäevajärgsed sündmused on korrigeerivad sündmused või mitte (vt arutluskäiku eespool):

• kui tegu on korrigeeriva sündmusega (nt nendes harvem esinevates olukordades, kus majandusaasta lõpp on hilisem kui kalendriaasta lõpp ja on järeldatud, et asjaolud juba esinesid aruande kuupäeva seisuga) peab audiitor hindama, kas vajalikud korrigeerimised on tehtud;
• audiitor peab hindama, kas juhtkonna hinnang, et tegu ei ole korrigeeriva sündmusega on põhjendatud (nt nõuete hindamise puhul võib ettevõtte klient olla makseraskustes juba enne selle aasta erakorralisi sündmusi ja sel juhul tuleks ebatõenäoliselt laekuv nõue alla hinnata);
• kui tegu ei ole korrigeeriva sündmusega, kuid sündmused on olulised, peab audiitor hindama, kas need on asjakohaselt avalikustatud.

Tegevuse jätkuvus

Audiitor peab kaaluma, kas juhtkonna arvestuspõhimõtete valik on põhjendatud ning kõik vajalikud avalikustamised asjakohaselt tehtud. Muuhulgas peavad audiitorid olukorras, kus nad on päri juhtkonna hinnanguga, et tegevuse jätkuvuse printsiibi kasutamine on põhjendatud, kuid esineb oluline ebakindlus, kaaluma, kas juhtkond on selle asjaolu oma aruandes nõuete kohaselt esitanud.

Juhtkonna kinnitused audiitorile

Audiitor peaks kaaluma, kas ta soovib juhtkonnalt täiendavaid kinnitusi. Näiteks võib audiitor vajada ettevõtte juhtkonnalt täiendavat analüüsi selle kohta, kuidas ettevõte saab hakkama majanduskriisi olukorras (sh siis, kui kliendid ei tasu oma võlgasid, tarnijad ei too kaupu kohale, töötajatel pole võimalik tööd teha) ja kinnitust sellise analüüsi tegemise kohta.

Mida kõik eelnev tähendab praegu läbiviidavatele audititele?

Viirusepuhangu ja eriolukorra ning nende tagajärgede mõju hindamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Audiitorid pööravad senisest veel enam tähelepanu sellele, kas juhatus hindas, millist mõju kirjeldatud sündmused avaldavad ettevõtte tegevusele, sh varade hindamisele, finantseerimisele ja muudele olulistele valdkondadele. See võib paljude ettevõtete jaoks tähendada seda, et on vaja teha täiendavaid analüüse ja avaldada senisest rohkem informatsiooni aruandekuupäevajärgsete sündmuste ja nende mõju kohta. Need analüüsid ja hindamised tuleb teha ja audiitorile esitada. Audiitor võib soovida täiendavaid kinnitusi juhtkonnalt, et vajalikud hindamised on tehtud ja info olulise mõju kohta raamatupidamisaruandes avalikustatud ja paluda need kinnitused lisada kinnituskirja, mida audiitortegevuse seaduse kohaselt peab ettevõtte juhtkond allkirjastama enne seda kui audiitor oma aruande väljastab.