Eestis on tavapärane, et aasta keskpaik on paljudele Eesti ühingutele ja nende raamatupidajatele kiire aeg, sest just siis möödub kuus kuud nende ühingute viimase majandusaasta (sageli kalendriaasta) lõppemisest ning äriregistrile tuleb esitada majandusaasta aruanne.
Olgugi, et majandusaasta aruande elektrooniline esitamine ettevõtjaportaalis on tehtud ühingutele võimalikult kiireks ja mugavaks, on protsess tervikuna alates majandusaasta aruande koostamisest selle esitamiseni ajaliselt pikem ja keerulisem ning arvestada tuleb ka audiitorkontrolli nõudega aktsiaseltsi ja mõningate osaühingute puhul. Muuhulgas on äriseadustikus nõue, et ühingu majandusaasta aruanne peab enne äriregistrile esitamist olema kinnitatud äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt.
Riigikohtu praktikast (tsiviilkolleegiumi otsus 2-17-9986) tuleneb, et ühingu majandusaasta aastaaruande kinnitamine on formaalne toiming, millega ühing deklareerib, et tema majanduslik seisund oli majandusaasta lõppedes just selline, nagu aruandes märgitud. Kinnitatud majandusaasta aruanne on ka aluseks dividendi maksmisele, sest kinnitatud majandusaasta aruandest nähtub, kas ja millises summas äriühingul on jaotatavat kasumit. Ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib otsustada majandusaasta aruande kinnitamise ja dividendi jaotamise samaaegselt või otsustada dividendi maksmise hiljem.
Nagu otsuste vastuvõtmisel üldiselt, on osaühingu ja aktsiaseltsi majandusaasta kinnitamise otsusele kehtivad nõuded sarnased, kuid aktsiaseltsi puhul mõnevõrra rangemad. Näiteks võivad osaühingu osanikud võtta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsuse ka ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletades kirja teel, kuid aktsiaseltsi puhul on see võimalik üksnes juhul, kui see on lubatud aktsiaseltsi põhikirjas. Veel ühe olulise erinevusena peab aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teates olema viidatud ka koht ja kord majandusaasta aruande ning sellega seotud dokumentidega tutvumiseks.
Seaduses ning ühingu põhikirjas sätestatud nõuete korrektne järgimine võimaldab hilisemalt vältida majandusaasta aruande kinnitamise otsuse vaidlustamist teiste osanike või aktsionäride poolt, sest eelnimetatud otsus on tühine, kui koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses või põhikirjas sätestatud nõudeid. Samuti tagab nende nõuete õigeaegne ja korrektne järgimine seda, et ühing saab äriregistrile esitada majandusaasta aruande õigeaegselt, välistamaks registripidaja poolt tehtavat trahvi või ühingu sundlõpetamist.
Arvestades COVID-19 levikuga kaasnenud piiranguid ning eriolukorda Eestis ja mujal riikides, on Eesti seadusandja käesoleval aastal erandkorras pikendanud majandusaasta aruande esitamise tähtaega kuni 31. oktoobrini 2020.a.
Oluline on aga märkida, et eelnimetatud pikendus kehtib üksnes neile ühingutele, mille majandusaasta aruande esitamise tähtaeg jääks tavaolukorras käesoleval aastal vahemikku 12.03.2020.a.-31.08.2020.a. Pikendatud esitamise tähtaeg võimaldab ühingutele täiendavat aega osanike koosoleku ja aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumiseks ja läbiviimiseks, sest eriolukorra ajal võis piirangute tõttu olla eelnimetatud koosolekute läbiviimine raskendatud või täiesti välistatud.
