Peamiselt eristab osanike või aktsionäride poolt loodud (vabatahtlikku) omakapitalireservi kohustuslikust reservkapitalist asjaolu, et taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isiku(te)le nende sissemaksed tagastada.

Kohustusliku reservkapitali puhul läheks reservkapitalist (otse) osanikele väljamaksete tegemine äriseadustiku sätetega vastuollu (st oleks ebaseaduslik). Täiendavaks boonuseks on ka väiksem bürokraatia võrreldes sisse- ja väljamaksetega aktsia- või osakapitali, kuna omakapitalireservi sisse- ja väljamakseid ei pea registreerima äriregistris.

Täiendava(te) (omakapitali)reservi(de) loomise võimalikkus osanike või aktsionäride sissemaksetega ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud, välja arvatud, et selliselt moodustatavate reservide loomise ja kasutamise kord peab olema fikseeritud äriühingu põhikirjas. Sissemaksega reservi loomine on põhjendatav eelkõige juhtudel, kus äriühingu netovara on varasema äritegevuse tulemusena muutunud ebapiisavaks ning osa- või aktsiakapitali suurendamine ei ole (mõnedele) osanikele või aktsionäridele vastuvõetav lahendus – kasvõi näiteks põhjusel, et panuste erinevuse korral varasemad osalusprotsendid ja/või hääleõigused muutuksid.

Äriühingu netovara ebapiisavuse korral saavad osanikud või aktsionärid äriseadustikus sätestatud ühe võimalusena võtta tarvitusele nn muud abinõud. Üheks selliseks abinõuks võibki olla ka äriseadustikus viidatud ja raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansi skeemi kohaste muude (omakapitali)reservide moodustamine.

Loodav omakapitalireserv (muu omakapitali reserv) peab täitma omakapitaliinstrumendi tunnuskriteeriumid ning äriseadustiku nõuetest lähtuvalt peab selle reservi loomise ja kasutamise kord olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Omakapitalis kajastamise seisukohalt on oluline, et omakapitalireservi moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse. Seaduses otsesõnu omakapitalireservi tehtavate mitterahalise sissemakse hindamise kontrolli kohustust ei ole, kuid sõltuvalt mitterahalise sissemakse esemest tasub teatud olukordadeks nõue põhikirjas fikseerida ning hindamise kontrollimiseks vandeaudiitorit kaasata (näiteks spetsiifiline vara, mille väärtuse kohta võrdlusandmete leidmine on keerukas ning kasutada tuleks mõnda muud hindamismeetodit jmt) – eelkõige põhjusel, et tekitada tõlgendamisanaloogiat sissemaksetega aktsia- või osakapitali. Põhikirjas võib ette näha ka võimaluse teha sissemakseid omakapitalireservi (sarnaselt aktsia- või osakapitaliga) fondiemissiooniga (kasumi jagamisel) või omanike nõude tasaarvestamise kaudu – samuti sarnaselt sissemaksetega aktsia- või osakapitali.

Näide, kuidas (osaühingu) põhikirjas omakapitalireservi moodustamise ja kasutamise tingimusi fikseerida

Vabatahtlik omakapitalireserv

• Osanike otsusega võib omakapitali koosseisus moodustada osanike sissemaksete või laenude arvelt täiendava omakapitalireservi, mida võib kasutada järgmistel eesmärkidel:
  • äriseadustikus nõutava netovara tagamiseks;
  • osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja muude reservide ning ülekursi arvelt;
  • fondiemissiooni korras osakapitali suurendamiseks.
• Omakapitalireservi kasutamine muudel eesmärkidel ei ole lubatud, v.a. sissemakse teinud osanikele tagastamine tingimusel, et äriseadustikus nõutav osaühingu minimaalne lubatav netovara on väljamakse järgselt jätkuvalt tagatud. Tagastamise võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande nõuetekohast kinnitamist või ka vahebilansi alusel, mis sellisel juhul peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras.
• Sissemakseid omakapitalireservi võib teha nii rahalises kui ka mitterahalises vormis.
• Mitterahalises vormis tehtud sissemakset hindab juhatus ning selle hindamist kontrollib vandeaudiitor, kui hindamise kontrollimine on ette nähtud osanike otsuses.
• Omakapitalireservi koosseisus kajastatud sissemaksetelt ei arvestata osaniku kasuks intresse.
• Osanikud võivad otsustada omakapitalireservi tühistamise ning sissemakseid teinud osanikele (ka osalise) tagastamine tingimusel, et äriseadustikus nõutav osaühingu minimaalne lubatav netovara on tühistamise ja väljamaksete järgselt jätkuvalt tagatud.