Osaühingu kohustuslik reservkapital, vajalik või mitte?

raha reserv kapital euro
Foto: Shutterstock

Erinevalt aktsiaseltsidest ei sätesta äriseadustik osaühingutele reservkapitali moodustamise kohustust, kuid ajalooliselt võib selline nõue olla jäänud osaühingu põhikirja. Osaühingute puhul sõltub seega reservkapitali kasumieraldiste tegemise kohustuslikkus asjaolust, kas reservkapitali nõue on põhikirjas (veel) fikseeritud või (enam) mitte. Sedakaudu võivad näiteks osaühingud, millel reservkapitali nõuet põhikirjas ei eksisteeri, muudel võrreldavatel tingimustel osanikele rohkem dividende jagada.

Reservkapital moodustatakse majandusaasta kinnitatud kasumi eraldistest, raamatupidamises tehakse lausendid:

Lausend kasumi kinnitamisel:

D Aruandeperioodi kasumK Eelmiste perioodide jaotamata kasumMajandusaasta puhaskasumi
summa

Lausend kasumieraldise reservkapitali siirdamisel:

D Eelmiste perioodide jaotamata kasumK ReservkapitalReservkapitali siirdatava kasumieraldise summa

Aktsiaseltsidel on reservkapitali olemasolu kohustuslik, osaühingute puhul sätestatakse kohustus vajadusel põhikirjas. Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette äriühingu põhikirjas ja põhikirja järgne reservkapital ei tohi olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Äriseadustik nõuab reservkapitali olemasolul iga-aastasest kasumieraldistest (vähemalt 1/20 puhaskasumist) siirdada reservkapitali, kuni reservkapital saavutab oma põhikirjas ettenähtud suuruse (1/10 osakapitalist või suurem).

Arvestades kohustusliku reservkapitali kasutamise piiranguid, ei tundu osaühingus (põhikirja järgse) reservkapitali moodustamine mõistlik. Näiteks võib äriühingule võrreldava “rasvakihi” moodustamiseks jätta ka lihtsalt sarnases summas dividende jagamata. Kohustusliku reservkapitali nõude fikseerimine põhikirjas peaks olema seega eelkõige dividendide jagamispiirangust huvitatud sihtrühmade (nt pikaajaliste eesmärkidega osanik(ud), võlausaldajad vt) nõue.

Juhul, kui juba olemasoleva reservkapitaliga osaühing soovib reservkapitali moodustamise kohustusest ja/või juba moodustatud reservkapitalist vabaneda, siis tuleb osanikul või osanikel oma otsusega kohustusliku reservkapitali olemasolu nõue põhikirjast kustutada. Põhikirja muudatuse järgselt siirdatakse olemasolev kohustusliku reservkapitali jääk jaotuskõlbuliku kasumi (eelmiste perioodide jaotamata kasumi) hulka ning edaspidi kasumieraldisi reservkapitali enam ei tehta. Olemasolev reservkapital siirdatakse eelmiste perioodide kasumite/kahjumite hulka põhjusel, et kohustuslikust reservkapitalist ei või (otse) teha osanikele väljamakseid – äriseadustiku nõuete kohaselt on kohustuslikku reservkapitali lubatud osanike otsusel kasutada (vaid):

  • kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud muude reservide arvelt;
  • osakapitali suurendamiseks (fondiemissiooni teel). Seejuures on võimalik kasutada ülekurssi, kui sellise võimaluse näeb ette äriühingu põhikiri.

Raamatupidamislausend põhikirjast reservkapitali nõude tühistamisel on sarnane kinnitatud kahjumi(te) katmisega reservkapitalist:

Lausend reservkapitali (põhikirja järgse nõude) tühistamisel:

D ReservkapitalK Eelmiste perioodide jaotamata kasumReservkapitali summa

Et vabanenud summat osanikule/osanikele välja jagada, peavad osanikud aastaaruande või vahearuande kehtestatud korras kinnitama ning kinnitatud aruandest peab ilmnema jaotuskõlbuliku kasumi olemasolu. Jaotuskõlbulik kasum eksisteerib tavapäraselt juhul, kui aruandeperioodi kahjumid ei ületa varasemalt akumuleerunud kasumeid, millele liideti kohustusliku reservkapitali jääk. Lisaks võivad kasumi jagamisele saatuslikuks saada muud väljamaksed netovarast nagu näiteks oma osade tagasiostmine äriühingu enda poolt.

Laiemat pilti vaadates tundub reservkapitali nõude kaotamine osaühingu põhikirjast mõistlik ka juhul, kui vabanevat summat ei saa akumuleerunud kahjumite tõttu osanikule või osanikele jaotada. Sellisel juhul vähendab vabanev reservkapitali jääk akumuleerunud kahjumite summat. Väiksem akumuleerunud kahjumite summa tähendab aga, et muudel võrreldavatel tingimustel võib osaühing tulevikus varem ja rohkem dividende jagama hakata kui äriühing, mis kahjumeid reservkapitali arvelt ei katnud.

Allikas:  BDO Eesti

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll