Nagu tihtipeale elus, aitavad piirid ja erandid paremini mõista põhikäsitlusi. Artikkel keskendub eranditele rahavoogude aruande koostamisel ning selgitab koos näidetega, miks konkreetne olukord vajab põhireeglist erinevat käsitlust.
| Erijuhtum | Miks erijuhtum? | Näited ja selgitused |
|---|---|---|
| Rahavoogude esitamine bruto asemel netona ehk juhtumid, kus rahavoogude aruandes laekumiste või maksete esitamiseks täiendavate kirjete avamine ei ole mõistlik. | Reeglina esitatakse rahavood brutona ehk tehingutest tekkinud laekumised ja väljamaksed eraldi kirjetele koondatuna, kuna see annab parema ülevaate majandusüksust läbivatest rahavoogudest. Erandiks on juhtumid, kus laekumiste ja väljamaksete eraldi esitamine ei anna olulist lisainformatsiooni (vähendab ülevaatlikust). | Näide: laekumised põhivarade müügist on oluliselt (kordades) suuremad kui väljamaksed põhivarade soetamisel ning soetused moodustavad ka muude rahavoogude aruande kirjetega võrreldes ebaolulise summa.Tavapäraselt tuleks rahavoogude aruandes brutona kajastades avada kaks kirjet:
|
| Erandiks on juhtumid, kus laekumised ja väljamaksed esitavad pigem majandusüksuse klientide või koostööpartnerite tegevusi, mitte niivõrd majandusüksuse enda tehinguid. | Näide: majandusüksus vahendab klientide makseid ja laekumisi (finantsasutuste kliendikontod, väärtpaberite tehingute vahendajad jt), kusjuures tehingutega kaasnevad riskid jäävad valdavas osas klientide ja/või nende sidusrühmade kanda. Juhtudel, kus klientide või sidusrühmade poolt omavaheliste kohustuste täitmata jätmisel ei ole majandusüksusel võimalik ennast tehingutest taandada, ei ole rahavoogude esitamine netona ilmselt põhjendatud. | |
| Erandiks on juhtumid, kus laekumiste ja väljamaksete hulk on suur, käive kiire ja maksetähtajad lühikesed. | Näide: majandusüksusele antud arvelduskrediidiga seotud kontol toimub igapäevaselt märkimisväärne hulk laekumisi ja väljamakseid, kusjuures konto jääk muutub pidevalt positiivsest negatiivseks ja vastupidi.Rahavoogude aruandes tuleks brutona kajastades avada kaks kirjet: | |
| Välisvaluutas rahavood ehk kui tekib raha ja raha lähendite jäägi muutus, mis ei ole tingitud laekumistest või väljamaksetest. | Tavapäraselt muutub raha ja raha lähendite jääk positiivsetest või negatiivsetest rahavoogudest (laekumistest või väljamaksetest). Muutuva kursiga välisvaluutas raha lähendite hulk aruandlusvaluutas võib muutuda ka vaid raha lähendite (valuuta)kursi muutumisest ilma, et oleks toimunud rahavoogu. | Näide: majandusüksus koostab finantsaruandeid eurodes. Majandusaasta algul ja lõpul on tal raha lähendeid 11 dollari eest. Majandusaastal ei ole toimunud dollarites laekumisi ega makseid. Dollari kurss majandusaasta jooksul on aga muutunud:
|
| Konsolideeritud finantsaruannetes peaksid välismaiste tütarettevõtete poolt tehtud tehingud kajastuma aruandlusvaluutas tehingupäeva päevakursiga. Praktilistel kaalutlustel kasutatakse välismaiste tütarettevõtjate finantsaruannete näitajate aruandlusvaluutasse ümberarvestamisel seisundiaruannete (nt bilansid) puhul päevakursse ning perioodiaruannete (nt kasumiaruanded ja rahavoogude aruanded) puhul kaalutud keskmiseid kursse. Tehingute päevakursside ning keskmiste kursside vahel tekivad erinevused, mis mõjutavad rahavoogusid ja raha lähendite jääke. | Näide: välismaine tütarettevõtja on koostanud finantsaruanded dollarites, kus:
| |
| Intressid ja dividendid ehk kui praktilistel kaalutlustel ei ole mõistlik hakata eristama laekumisi ja väljamakseid äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevustest või intressid ja dividendid on pigem äritegevusega kaasnev. | Intressid ja dividendid seostuvad tavapäraselt investeerimistegevustega (kui vaadata investori poolelt) või finantseerimistegevustega (kui vaadata investeeringuobjekti poolelt). Siiski eksisteerib ka intresse ja dividende, mida ei ole võimalik seostada investeerimis- või finantseerimistegevustega nagu näiteks raha ja raha lähenditega kaasnevad jaotised (sh saadud intressid nõudmiseni deposiitide jäägilt jmt) või äritegevuse nõuete ja kohustistega seotud (nt sisesest intressimäära ja/või maksetega hilinemist peegeldavad) kasumi või kahjumi periodiseerimised. | Näide: pank arvestas ja tasus majandusüksuse arveldusarve (nõudmiseni deposiit) jäägilt intressi 10 eurot. Nõudmiseni deposiidil olevat rahajääki käsitletakse rahavoogude aruande mõistes raha ja raha lähendite komponendina. Kuna nõudmiseni deposiit on loodud pigem igapäevaste arvelduste otstarbel, mitte intressitulu saamise eesmärgil, siis saadud intressid on pigem majandusüksuse äritegevusega kaasnevad muud tulud, kui tulud investeerimistegevustest. Kui intressi- ja/või dividenditulud on loetud äritegevuse osaks, siis kaudsel meetodil ärikasumist äritegevuse netorahavoogu tuletades: |
| Eksisteerib majandusüksusi, mille põhitegevus (äritegevus) koosneb tehingutest oma- ja võõrkapitali instrumentidega, mida teistes majandusüksustes on võimalik käsitleda vaid investeerimis- või finantseerimistegevustena. Oma- ja võõrkapitali instrumentidega seotud dividendid ja intressid on sellisel juhul pigem äritegevuse (kaasnevad muud) rahavood. | Näide: pank arvestas ja tasus kliendi arveldusarve (nõudmiseni deposiit) jäägilt intressi 10 eurot. Klientide nõudmiseni deposiitidest tekkiv kohustis on panga tavapärase äritegevuse osa ehkki on tegemist intressi kandvate kohustistega, mitte finantseerimistegevus laenuraha kaasamise mõttes. Kuna klientide nõudmiseni deposiitidest tekkinud kohustiste näol on tegemist panga tavapärase äritegevuse tulemusega, siis tasutud intressid on pigem panga äritegevusega kaasnevad muud kulud, kui kulud finantseerimistegevustest.Kui intressi ja/või dividendikulud on loetud äritegevuse osaks, siis kaudsel meetodil ärikasumist äritegevuse netorahavoogu tuletades: | |
| Tulumaks ehk kui praktilistel kaalutlustel ei ole mõistlik eristada tulumaksu laekumisi ja väljamakseid äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevustest. | Majandusüksuse kasumiaruandes on tavapäraselt kajastatud kõigi kolme tegevuse (äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuste) tulemused ning tulumaks kalkuleeritakse sellisest koondtulemusest. Sedakaudu võib olla küllaltki keerukas eristada, milline tulumaksuosa on seotud äritegevustega, milline investeerimistegevustega ning milline finantseerimistegevustega. | Kui tulumaks on loetud äritegevuse osaks, siis kaudsel meetodil ärikasumist äritegevuse netorahavoogu tuletades:
|
| Investeeringud tütarettevõtetesse, sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse ning arvestus- ja aruandluspõhimõtete valik. | Sõltuvalt investeeringu teinud majandusüksuse poolt valitud arvestus- ja aruandlusmeetodist:
| Kui soetusmaksumuse ja õiglase väärtuse meetodite puhul kajastatakse saadud dividendid finantstuludena läbi kasumiaruande, siis kapitaliosaluse meetodi kasutamisel kajastatakse saadud dividendid investeeringu väärtuse vähendusena ning sellist väärtuse vähenemist ei kajastata kasumiaruandes.Rida-realt meetodi kasutamisel elimineeritakse emaettevõtte ja tütarettevõtte vahelised tehingud (sealhulgas näiteks ka dividendimaksed ja -laekumised) täielikult, ning need ei mõjuta konsolideeritud bilansi ja kasumiaruande kirjeid.Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel ei saa rahavoogude aruannet koostada ema- ja tütarettevõtjate rahavoogude aruannete kirjeid lihtsalt liites. Lisaks bilansis ja kasumiaruandes tehtavatele on vajalikud ka omavahelistest tehingutest tingitud korrigeeringud ja elimineerimised rahavoogude aruandes. |
