2016. aasta finantsaruannete kohta esitatavad vandeaudiitori aruanded erinevad oluliselt varasemate aastate omadest. Põhjuseks on asjaolu, et muutunud on mitmed rahvusvahelised auditeerimise standardid, mis on aluseks ka Eesti vandeaudiitorite töövõttude läbiviimisel.

Nimetatud muudatuste eesmärgiks on suurendada audiitori aruande väärtust, muutes aruandes esitatud informatsiooni kasutajate jaoks detailsemaks ja selgemaks ning seeläbi kasutajasõbralikumaks. Peamised muudatused on alljärgnevad.

• Esiteks, võrreldes varasemaga on muutunud audiitori aruande vorm ning audiitori arvamuse lõik on esitatud aruande alguses (varasemalt aruande lõpus). Samuti on täpsustatud vandeaudiitori ning ettevõtte juhtkonna ja valitsejate kohustusi seoses audiitorkontrolli töövõtuga. Valitsejatena käsitletakse auditi standardite mõistes selliseid isikuid, kelle ülesandeks on sealhulgas järelevalve teostamine ettevõtte finantsaruandluse protsessi üle, näiteks võivad sõltuvalt ettevõtte spetsiifikast sellisteks isikuteks olla auditikomitee või nõukogu liikmed.
   
• Teiseks, audiitori aruandesse on lisatud lõik, mis käsitleb ettevõtte aastaaruandes esitatud muud informatsiooni. Tavapäraselt on selliseks muuks informatsiooniks näiteks tegevusaruanne, mis esitatakse koos finantsaruannetega. Audiitori ülesandeks on muud informatsiooni lugeda ja analüüsida ning jõuda järeldusele, kas see erineb oluliselt finantsaruannetes esitatust või audiitori poolt auditi käigus kogutud informatsioonist.
   
• Kolmandaks, audiitori aruandes käsitletakse ettevõtte tegevuse jätkuvust, kui finantsaruannete koostamine tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt on küll põhjendatud, kuid jätkuvuse suhtes eksisteerib oluline ebakindlus. Eeldusel, et selline oluline ebakindlus on finantsaruannete lisades avalikustatud, lisatakse audiitori aruandesse eraldi osa "Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus" ning viide vastavale finantsaruannetes esitatud lisale. Kui tegevuse jätkuvuse suhtes olulist ebakindlust ei ole, siis sellist lõiku audiitori aruandes ei esitata.

Lisaks eespool kirjeldatule kehtivad 2016. aasta finantsaruannete puhul täiendavad nõuded börsiettevõtetele väljastatavatele vandeaudiitori aruannetele.

• Esiteks, vandeaudiitori aruandes tuuakse välja peamised auditi asjaolud, mõningatel juhtudel on kasutatud ka väljendit peamised auditi teemad. Sellisteks asjaoludeks võivad olla audiitori jaoks kõrge riskiga kontrollivaldkonnad, märkimisväärsed juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud ning aruandeperioodil toimunud märkimisväärsed ja/või ebaharilikud sündmused või tehingud. Audiitor peab enda aruandes sätestama, et peamised auditi asjaolud on määratud selliste teemade seast, mida on arutatud ka ettevõte valitsejatega.

Oluline on rõhutada, et lisaks peamiste asjaolude esitamisele tuleb audiitoril aruandes ka põhjendada, miks nimetatud asjaolud olid märkimisväärsed ning lisada kirjeldus, kuidas neid asjaolusid auditis käsitleti.

• Teiseks, vandeaudiitori aruandes esitatakse kinnitus ettevõtte valitsejatele selle kohta, et audiitor on järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastanud neile info selliste asjaolude kohta, kus sõltumatus võis olla kahjustatud ja audiitor rakendas vajalikke kaitsemehhanisme.

Esimesed muudetud kujul börsiettevõtete finantsaruannete kohta väljastatud vandeaudiitori aruanded Eestis erinevad sõltuvalt audiitorettevõtjast eelkõige auditi ülesehituse kirjelduse detailsusastme poolest. Põhjalikumad aruanded esitavad rohkem informatsiooni kahes valdkonnas:

• auditi ulatus, näiteks millises mahus toimus kontserni kuuluvate komponentide auditeerimine emaettevõtja audiitori poolt konsolideeritud aruannete puhul ja
   
• milline oli audiitori poolt määratud auditi olulisus esitatuna eurodes ning milline oli olulisuse määramise aluseks võetud finantsnäitaja koos põhjendusega sellise võrdlusaluse kasutamiseks.

Nagu öeldud, on muudetud kujul audiitori aruannete väljastamine käesoleval aastal esmakordne kogemus ka börsiettevõtete puhul. Sellest tulenevalt ei saa välistada, et aja jooksul erinevate audiitorettevõtjate käekiri aruannete koostamisel mõnevõrra ühtlustub. Teisalt on erinevatel audiitorite võrgustikel igal ühel oma spetsiifiline metoodika ja riskijuhtimise põhimõtted ning seetõttu täpselt samasuguseks aruanded tõenäoliselt ei saa.

Kokkuvõtteks võib öelda, et võrreldes varasemaga on audiitorite aruanded muutunud oluliselt pikemaks ja põhjalikumaks. Loodetavasti annab see finantsaruannete tarbijatele kaaluka sisendi senisest veelgi põhjalikemateks otsusteks, mida aruannete põhjal tehakse.

Vandeaudiitori aruannete muudetud näidised on saadaval Audiitorkogu kodulehel siin.

Börsiettevõtete kohta väljastatud vandeaudiitori aruannetega on võimalik tutvuda Balti väärtpaberituru kodulehel siin.