1. septembril 2006 jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.juuni 2006 määrusega nr 60 kehtestatud hindade ühest vääringust teise ümberarvestamise reegel. Kui kauplejad avaldavad kauba või teenuse hinda lisaks Eesti kroonidele ka eurodes, peab hinna ühest vääringust teise ümberarvestamisel kasutama Eesti Panga ametlikku keskkurssi 1 EUR = 15,6466. Kursi ümardamine ei ole lubatud.
Hinna avaldamine eurodes müügikohas käsikirjas või trükituna on olnud esialgu soovitatav, mitte kohustuslik. Vabariigi Valitsuse eurole ülemineku plaani kohaselt on hindade kahes vääringus avaldamise kohustuslikuks perioodiks 1. juuli 2010 kuni 30. juuni 2011, et võimaldada tarbijatel harjuda uues vääringus hindadega ning kohaneda erinevate arvuliste suurustega.
Kahes vääringus hinna avaldamise kohustus kehtestatakse eelpool viidatud määruse muudatusega, mida hetkel ei ole veel vastu võetud. Hindade ümberarvestamine hakkab toimuma Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratava ümberarvestuskursi alusel ja kuni selle kursi määramiseni toimub hindade ümberarvestamine endiselt Eesti Panga ametliku keskkursi alusel.
|
Küsimus: Vastus Majandusministri määrus reguleerib kauba ja teenuse hinna avaldamist ja alates 1. juulist 2010 on kohustuslik müügikohas avaldada hinnad kahes vääringus. Hinna avaldamise reeglid on kehtestatud tarbijakaitseseaduse alusel ja oluline on, et tarbija saaks enne tehinguotsuse tegemist teada kauba või teenuse lõpphinna, mis sisaldab kõiki makse. Kui suur on selles hinnas ühe või teise maksu määr, ei ole tarbija jaoks oluline. Arvete ja tšekkide puhul on soovitatav avaldada kahes vääringus tarbija poolt tasutav lõppsumma. Sanktsioon on ette nähtud vaid hinna avaldamise nõuete rikkumise korral ja hindade avaldamist kontrollib Tarbijakaitseamet. |
Uuendatud 08.06.2010
Hindade kahes vääringus avaldamise juhend
Käesolev juhend on koostatud koostöös Tarbijakaitseameti, Kaupmeeste Liidu ja Kaubandus-Tööstuskojaga eesmärgiga anda kauplejatele juhiseid hindade kahes vääringus avaldamiseks. Juhend ei ole õiguslikult siduv dokument.
1. Hinna avaldamise põhiprintsiip
Tarbijaid tuleb alati teavitada kauba või teenuse müügihinnast. Müügihind on kauba või teenuse eest tarbija tasutav lõpphind, mis sisaldab kõiki makse. Hind peab olema avaldatud viisil, et see oleks tarbijale üheselt arusaadav, kergesti märgatav ja selgelt loetav.
Hinna avaldamise nõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 76 "Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded" ja kahes vääringus avaldamise kohustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2010. a määrusega nr 36.
2. Hinnad kahes vääringus – esialgu soovitus, hiljem kohustus
Alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 on kaupleja kohustatud avaldama tarbijale pakutava kauba või teenuse hinna nii kroonides kui eurodes.
Kahes vääringus peab hinda näitama kauba või teenuse müügikohas trükitehniliselt või käsikirjas vormistatud hinnasiltidel või hinnakirjades. Ka e-kaubanduse korras kauba või teenuse pakkumisel peab hind olema kuvatud kahes vääringus või siis loodud tarbijale
võimalus hinna lihtsaks ümberarvestamiseks kroonidest eurodesse ja vastupidi (nt hinnakalkulaator kaupleja veebilehel).
Kauba või teenuse müügikohas ei pea kahes vääringus avaldama:
- eelpakendatud kaupade ühikuhinda;
- tarbija tellimusel väljamõõdetud kaubakoguse müügihinda;
- pakendi tagatisraha suurust.
Hinna kahes vääringus avaldamise kohustus ei laiene kaupade või teenuste pakkumisele müügikataloogide alusel ja seda põhjusel, et osad kataloogid võivad olla juba trükitud. Kuid tarbija võimalike probleemide vältimiseks tuleks kataloogide koostamisel arvestada hinna
kahes vääringus avaldamise vajadusega, seda eriti nendes müügikataloogides, mille alusel saab tarbija tellimusi esitada ka pärast eurole ülemineku päeva. Kui kataloogid on juba koostatud ja trükitud, kuid ei ole veel tarbijateni toimetatud, tuleks need varustada lisalehega, kus näidatakse kõik kataloogis sisalduvad hinnad nii kroonides kui eurodes.
Kahes vääringus ei pea hind olema trükitud erinevatele piletitele (ühistranspordi-, teatri-, kino-, muuseumi- või näitusepiletid, loteriipiletid), telefoni kõnekaartidele, kaupluste kinkekaartidele). Piletite müügikohas tuleb aga avaldada piletite müügihinnad nii kroonides
kui eurodes.
Eritariifiga telefoninumbritele helistamisel kõne alguses antav teave teenuse maksumuse kohta võib piirduda tasu suurusega ühes vääringus.
Hinna kahes vääringus samaaegne avaldamine ei ole nõutav, kui hinna kuvamiseks müügikohas kasutatakse valgustabloosid või muid tehnilisi lahendusi, välja arvatud e-kaubanduse korras kauba või teenuse pakkumisel ja müügil.
Eelpool kirjeldatud juhtudel avaldatakse kuni eurole ülemineku päevani hind kroonides ja pärast seda eurodes.
Turu- ja tänavakaubanduse korraldajad, kes võimaldavad kauplejaks mitteolevatel füüsilistel isikutel kaubelda müügipileti alusel, peaksid neid teavitama hinna kahes vääringus avaldamise vajadusest ja hinna ümberarvestamise reeglitest.
Kauba või teenuse hinna avaldamisel reklaamides või muudes müügiedendus materjalides on soovitatav avaldada hind mõlemas vääringus. Samuti tarbijatele edastatavatel arvetel ja ostutšekkidel on soovitatav näidata tarbija poolt tasumisele kuuluv summa nii kroonides kui eurodes.
Kuni euro käibele tuleku päevani on tehingute aluseks Eesti kroonides avaldatud hind ja hinnal eurodes on vaid informatiivne tähendus. Euro käibele tuleku päevast on tehingute aluseks eurodes avaldatud hind ja hinnal kroonides informatiivne tähendus.
3. Hindade ümber arvestamiseks kindlad reeglid
Kroonides avaldatud hindade ümberarvestamine eurodesse ja pärast euro käibele tuleku päeva eurodes avaldatud hindade ümberarvestamine kroonidesse toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt. Kuni ümberarvestuskursi määramiseni toimub kauba ja teenuse hinna ümberarvestamine kroonidest eurodesse hinna jagamise kaudu Eesti krooni ja euro vahelise suhtega 15,6466, mis on Eesti Panga ametlik vahetuskurss.
Kauba või teenuse eurodes avaldatud hind peab vastama tulemusele, mis saadakse kroonides avaldatud hinna jagamisel arvuga 15,6466. Pärast eurole üleminekut eurodes väljendatud hinna ümberarvestamiseks kroonidesse korrutatakse eurodes avaldatud hind arvuga 15,6466. Vahetuskursi ümardamine hinna ümberarvestamisel ei ole lubatud.
Hinna kroonidest eurodesse ümberarvestamise valem on järgmine:
|
hind eurodes = hind Eesti kroonides : 15,6466 |
Eelnevalt välja toodud valemi järgi ümberarvestatud hind ümardatakse ühe sendi täpsuseni kolmanda koma koha järgi. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse ümber arvestatud hind ülespoole.
|
Näide |
Ümardamine ühe eurosendi täpsuseni on vajalik kauba või teenuse müügihinna puhul ja muude summade puhul, mida makstakse või arvestatakse. Müügihinna arvutamise aluseks olevate tariifide või ühikuhindade ümardamine ühe eurosendi täpsuseni ei ole nõutav, kui selleks puudub praktiline vajadus.
Suurema täpsusastmega, näiteks kolm või neli kohta pärast koma, võib näidata summalt väikseid tariife ja hindu (nt kõneminutihinnad ja kõnealustustasud) või siis selliste kaupade ühikhindu, mida on võimalik osta vaid suuremates kogustes (nt mootorikütuse liitri hind).
Tariifide ja ühikuhindade ümberarvestamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et uue vääringu kasutuselevõtt ei mõjutaks tarbijalepingute järjepidevust ega suurendaks teenuse või kauba müügihinda. Eurodesse ümberarvestatud tariifid ja ühikuhinnad avaldatakse sellise täpsusastmega, mis tagab eelnimetatud põhimõtte rakendamise.
|
Näide
|
4. Hindade kahes vääringus avaldamine
4.1. Jaekauplused
Kahes vääringus avaldatud hinna puhul tuleb vähemalt ühes vääringus hinnale lisada vääringu tähis. Enne üleminekut eurole võib kroonides avaldatud hind olla ainult arvulise suurusena, eurodes avaldatud hinnale peab järgnema vääringu tähis. Vääringu tähis võib olla ka mõlema hinnanumbri taga. Oluline on, et tarbija avaldatud hindadest üheselt aru saaks.
Näide
| PIIM 2,5% 1 L
6.10 |
PIIM 2,5% 1 L
6.10 EEK 0.39 € |
Kahes vääringus ei pea avaldama eelpakendatud (so tootja poolt pakendatud) kauba ühikuhinda. Ühikuhind võib olla avaldatud kroonides kuni eurole üleminekuni. Pärast seda avaldatakse ühikuhind eurodes. Ühelt vääringult teisele ülemineku perioodil tuleb jälgida, et ühes müügikohas pakutavate samaliigiliste kaupade (nt jäätised, kohukesed, joogipiimad jne) ühikuhinnad oleks avaldatud ühesuguses vääringus. Kauba ühikuhinna võib avaldada ka kahes vääringus tingimusel, et teave hinnasildil on nähtav, loetav ja tarbijale arusaadav. Kahe kuu jooksul pärast eurole üleminekut peaksid ühikuhinnad olema avaldatud eurodes.
Näide
| PIIM 2,5% 0,5 L (8.40 €/1L)
4.20 |
PIIM 2,5% 0,5 L
4.20 EEK 0.27€ |
Lahtiselt müüdava eelpakendamata kauba puhul tuleb kahes vääringus avaldada kauba ühikuhind. Kaupleja poolt pakendatud või tarbija tellimusel välja mõõdetud koguse müügihind avaldatakse enne eurole üleminekut kroonides ja pärast üleminekut eurodes.
Tootja poolt erineva kogusega väljakaalutud ja müügihinnaga varustatud kauba puhul võib kauba müügihind olla märgitud ühes vääringus, kuid müügihinna arvutamise aluseks olev ühikuhind peab kauba müügikohas olema avaldatud kahes vääringus.
Tagatisrahaga koormatud pakendis kauba puhul näidatakse kahes vääringus ainult kaubaühiku hind. Kaubaühiku hinnale lisatav pakendi tagatisraha suurus näidatakse kuni eurole üleminekuni kroonides ja peale seda eurodes.
| JOOGIVESI 1,5L (5.27/1L)
7.90 + 1.00 |
JOOGIVESI 1,5 L 8.40/1L 0.54 €/1L 4.20 + 0.50 0.27 € + pant |
Kui hind on märgitud kaubale, kauba pakendile või kauba külge kinnitatud etiketile (nt jalatsid, rõivad, raamatud jne) võib müügikohas oleva riiuli, leti või kaubaaluse vahetusse lähedusse panna seal asuvate kaupade hindade loetelu, kus vastav hind on näidatud nii kroonides kui eurodes.
Näide
| Hind kroonides | Hind eurodes |
| 149.- | 9.52 |
| 199.- | 12.72 |
| 249.- | 15.91 |
| 299.- | 19.11 |
| 329.- | 21.03 |
Allahindluste puhul näidatakse kahes vääringus vaid viimane allahindlust sisaldav hind, millega kaupa või teenust pakutakse.
Näide
65.-/4.15 € |
Tubakatoodete pakendil oleval maksumärgil võib maksimaalne jaemüügihind olla ühes vääringus, kas kroonides või eurodes. Tubakatoodete müügikohas oleval hinnasildil peab hind olema avaldatud kahes vääringus.
4.2. E-kaubandus
E-kaubandus on kauba või teenuse pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta. E-kaubanduse korras kaupleja müügikohaks on tema veebileht. E-kaupleja veebilehel peab vähemalt kaupa või teenust tutvustaval väljal kuvatav hind olema näidatud nii kroonides kui eurodes.
Kui kauba või teenuse kirjelduse juures ei ole hinna samaaegne kuvamine kahes vääringus võimalik võib kahes vääringus hinnad avaldada eraldi hinnakirjas või lisada veebilehele hinnakalkulaatori, mille abil tarbija saab lihtsalt teostada ümberarvestusi kroonidest eurodesse ja vastupidi.
Kaupleja võib oma veebilehele lisada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel kuvatava eurokalkulaatori (oma veebilehele võite lisada programmi koodi: <h2>Eurokalkulaator</h2><iframe scrolling="no" frameborder="0" style="border: medium none ; width:216px;" src="http://www.mkm.ee/eurokalkulaator.html"></iframe>)
Kahes vääringus on soovitatav kuvada ka ostukorvi valitud kaupade eest tarbija tasutav lõppsumma.
4.3. Mootorikütuse tanklad
Tanklates kuvatakse hinda elektrooniliselt ja selliselt hinna samaaegne kuvamine kahes vääringus ei ole nõutav. Tanklates on soovitatav kasutada hinnatabeleid, kus oleks näidatud mootorikütuse liitri hinnad teatud vahemikus nii kroonides kui eurodes.
Hinnatabelid peaksid asuma tarbijale nähtavas kohas kas tankuril, makseautomaadil või teenindusjaama sissepääsu juures.
4.4. Pangad ja kindlustus
Pangakontorites ja internetipangas peavad pangateenuste üldistes hinnakirjades sisalduvad hinnad olema avaldatud kahes vääringus. Sama nõue kehtib ka kindlustusandjate poolt avaldatud üldistele hinnakirjadele.
Internetipangas või kindlustusandjaga Interneti kaudu sooritatud konkreetsete tehingutega seonduvad summad ei pea olema kuvatud kahes vääringus. Ettevõtja veebilehele, kus on võimalik tehinguid sõlmida või sama ettevõtja üldisele veebilehele peab olema lisatud hinnakalkulaator, mille abil tarbija saab lihtsalt teha ümberarvestusi kroonidest eurodesse ja vastupidi.
Kontoväljavõtetel ja krediitkaardi väljavõtetel (nii paberkandjal kui internetis) ei pea teatud perioodi kontoliikumised ja selle perioodi liikumiste lõppsaldo olema avaldatud kahes vääringus. Kuni eurole ülemineku päevani võivad need summad olla avaldatud vaid kroonides ja pärast seda eurodes.
Sularahaautomaadis (ATM) kuvatav ja paberkandjal väljastatav kontojääk ei pea olema avaldatud kahes vääringus. Kuni eurole ülemineku päevani võib see olla avaldatud vaid kroonides ja pärast seda eurodes.
Maksekorraldustel ja muudel tehingudokumentidel, sõltumata tehingu tegemiseks kasutatavast kanalist (ATM, internetipank, pangakontor) ei pea summad olema avaldatud kahes vääringus.
Tutvu ka: Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded
