Lihtsamaks otsimiseks valige klahvikombinatsioon Ctrl + F ja sisestage otsingusõna.

A

Aktsia

Omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga ettenähtud õigused.

Arbitraaž

Riskivaba vahendustegevus, mille käigus ühelt turult ostetud kaup või valuuta müüakse kasumit saades teisel turul. Arbitraazh on oluline tegur turumajanduse efektiivsuse suurendamisel, elimineerides võimalikke ebakõlasid ühesuguste kaupade hindades.

Arveldus

Isikutevaheline rahaliste kohustuste õiendamine.

Avatud majandus

Majandus, kus kaupade ja kapitali vaba liikumine üle riigipiiri on olulise tähtsusega. Mõistet kasutatakse tähistamaks ka riike, kus kaupade ja kapitali liikumist ei ole piiratud.

Avatud sektor

Otseselt väliskonkurentsi tingimustes tegutsev majandussektor (eksporditavad või impordiga konkureerivad tooted ja teenused).

Avaturuoperatsioonid

Keskpanga tegevus, kus teatud väärtpaberite ostu või müügi abil raha- või kapitaliturul mõjutatakse pankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müük vähendab rahahulka.

B

Baasraha

Maksevahendina kasutatavad keskpanga passivad ehk kohustused. Enamasti sularaha ja pankade arved (reservid) keskpangas. Nimetatakse ka keskpangarahaks või rahaagregaadiks M0.

BIS – Bank for International Settlements

Rahvusvaheline Arvelduspank.

C

CCET – Centre for Co-operation with the Economies in Transition

Kesk- ja Ida-Euroopa Koostöö Keskus

CMFB – Committee on Monetary, Financial and Balance of Payments Statistics

Rahandus-, Finants- ja Maksebilansistatistika Komitee; üks olulisi makromajandusstatistika valdkonda reguleeriv EL institutsioone.

CIF (cost, insurance, freight) hind

Kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini.

D

Deebetkaart

Pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid maksimaalselt kontol oleva raha ulatuses.

Deebet-tüüpi korraldus

Maksejuhis, kus makse algatajaks on saaja või seadusega sätestatud kolmas isik.

Deflatsioon

Üldise hinnataseme langus ehk negatiivne inflatsioon.

Deposiitraha

Peamiselt nõudmiseni hoiustel krediidiasutustes olev raha, mida saab kasutada maksete sooritamiseks.

Devalvatsioon

Rahvusvaluuta ametliku hinna vähendamine teiste valuutade suhtes.

Disinflatsioon

Kõrge inflatsiooni oluline vähenemine või kadumine.

DNS – Designated Net Settlement

Tähtajaline netoarveldussüsteem jaemaksete arveldamiseks.

E

EBRD – European Bank for Reconstruction and Development

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

Ecofin – Economic and Financial Affairs Council

Majandus- ja rahandusasjade Nõukogu

Eelarve ülddefitsiit

Kogu valitsuse (keskvalitsus koos kohalike omavalitsuste ja eelarveväliste fondidega – ingl general government) laenuvõtmise netomahuga, mis on vajalik mittetagastatavate laekumiste ning kulude ja mittefinantssüsteemile antud laenude vahe tasakaalustamiseks.

EFC – Economic and Financial Committee

Majandus- ja rahanduskomitee

Efektiivsus

Majandusressursside kasutamine viisil, mis võimaldab antud tehnoloogia ja sisendite puhul toota suurima hulga hüviseid.

Ehitise pant

Vallasvara pant, mis on notariaalselt tõestatud ning ehitise asukoha järgi riiklikus hooneregistris registreeritud või enne asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jõustumist kehtinud seadusandluse alusel ehitist koormav pant.

Ekspordihinnaindeks

Andmed eksportkaupade FOB hindade muutuste kohta analüüsitaval perioodil võrreldes varasema ajaga.

EMI – European Monetary Institute

Euroopa Rahainstituut

Eraisik

Füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole tööandjaks ühelegi töötajale.

Euroopa leping

Leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel, jõustus 01.02.1998.

ESAF – Enhanced Structural Adjustmetn Facility, uue nimetusega PRGF (Poverty Reduction and Growth Facility)

Subsideeritud pikaajaline krediidiliin IMFi vaestele liikmesriikidele.

Euroopa Ülemkogu (European Council)

Koosneb riigipeadest ja valitsusjuhtidest ning Euroopa Komisjoni presidendist. Ülemkogu mitteformaalne kohtumine toimub vähemalt korra eesistumisperioodi jooksul eesistujariigis.

F

FATF – Financial Action Task Force on Money Laundering

Rahapesu tõkestamise eesmärkidel 1989.aastal G-7 riikide poolt ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni egiidi all loodud Finantstegevuses Rahapesu Tõkestamise Töörühm; põhiline rahapesu tõkestamisele keskenduv rahvusvaheline organisatsioon, mis töötab välja vastava võitluse metodoloogiat ja poliitilisi soovitusi.

Fikseeritud tulumääraga väärtpaber

Väärtpaber, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (näiteks pankadevahelise rahaturu intressimäär). Siia kuuluvad ka eelisaktsiad.

Finantskonto

Rahvamajanduse arvepidamise kontode süsteemi osa, mis kirjeldab majandussektorite lõikes riigis tehtud tehinguid finantsvarade ning -kohustustega. Konto koostamise tulemusena selgub neto-laenuandmine/võtmine majandussektorite lõikes.

Finantsvahendaja

Institutsioon, mis võtab vastu vahendeid säästjatelt ja annab nad edasi laenuvõtjatele või teistele investeerijatele.

Financial Services Action Plan

Euroopa Komisjoni 1999.aastal välja töötatud finantsteenuste alane tegevusplaan, mis peaks tagama ELi turgude täieliku integratsiooni 2005.aastaks, sealhulgas väärtpaberiturgude osas 2003.aastaks.

FSAP – Financial Stability Assessment Program

Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga koostöös korraldatav finantssektori hindamise programm.

FOB (free on board) hind

Kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini.

G

Gini koefitsient

Perede netotulu jaotumuse kõvera (Lorenzi kõvera) normeeritud näitaja. 0 näitab maksimaalset võrdsust ja 1 maksimaalset ebavõrdsust. 

GKO

Rublades nomineeritud diskonteeritav võlakiri (sarnane T-billidega) tähtajaga kuni 1 aasta, mille emitent on Venemaa Rahandusministeerium.

Global depositary receipt

Aktsiat rahvusvahelistel turgudel esindav väärtpaber.

H

Hinnaindeks

Indeks, mis näitab mingi kaupade hulga keskmise hinna muutust teatud aja jooksul. Keskmise arvutamisel kaalutakse erinevate kaupade hinnad enamasti läbi vastavalt nende majanduslikule osatähtsusele.

HIPC – Heavily Indebted Poor Countries

Suure võlakoormusega vaesed riigid.

I

IBRD – International Bank for Reconstruction and Development

Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

IFS – International Financial Statistics

Rahvusvahelise finantsstatistika igakuine kogumik

IIF – Institute of International Finance

Rahvusvaheliste Finantsküsimuste Instituuut; erasektori finantsettevõtteid ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1983.aastal ülemaailmse võlakriisi ajal. Tegeleb majandus- ja finantskeskkonna arengu jälgimisega arenevatel turgudel ning varustab oma liikmeid vastavasisulise infoga. IIF on ka erasektori foorumiks rahvusvahelistes raha- ja panganduspoliitilistes ning arenevate turgude küsimustes.

IMFC – International Monetary and Financial Committee

Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee

Inflatsioon (inflatsioonimäär)

Üldise hinnataseme aastakasv protsentides. Hüperinflatsiooniks nimetatakse eriti kõrget inflatsiooni (näiteks 1000 või isegi rohkem protsenti aastas). Galopeerivaks inflatsiooniks nimetatakse mõnikord aastainflatsiooni ulatumist näiteks 50, 100 või 200 protsendini. Mõõdukaks inflatsiooniks nimetatakse hinnataseme tõusu, mis ei too veel kaasa tõsiseid ebakõlasid suhteliste hindade või tulude tasemes.

Interventsioon

Valuuta ost või müük riigi (enamasti keskpanga) poolt, mille eesmärk on mõjutada vahetuskurssi.

Intressimäär

Raha laenamise eest makstav hind. Tavaliselt väljendatakse protsendina põhisummast aasta kohta.

Intressirisk

Risk, et teenitud tulu väheneb, kui intressimäärad muutuvad ebasoodsamaks.

Investeerimine

1) Majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine tänase tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms.) kui ka immateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms.);
2) Finantsterminina on investeeringutel teine tähendus, mis kajastab mingisuguste väärtpaberite ehk finantsvara ostu tulu saamise eesmärgil.

Investeeringute asümmeetria

Nähtus, mille puhul investoritelt saadud andmed erinevad olulisel määral neist andmetest, mida esitavad samade investeeringute saajad.

J

Järsk langus (hard landing)

Aastane majanduskasv jääb kaheks või enamaks kvartaliks alla 2% ning tööpuudus kasvab järsult (nt 0,5 protsendipunkti).

K

Kahekordse kirjendamise põhimõte

Raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt iga tehing kajastub bilansis kahe võrdse summa ja erineva märgiga poolena: kreedit (+) ja deebet (-).

Kapitalirent

Laen (renditehing) vara soetamiseks tingimusel, et krediidiobjekt jääb vara maksumuse ja intressside kustutamiseni rendileandja omandisse.

Kaubanduskrediit

Müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed.

Kaubandustingimused (terms of trade)

Ekspordi ja impordi hinnaindeksite suhe.

Kindlustusasutus

Äriühing, mis tegeleb kindlustustegevusega (kahju-, elu-, edasikindlustus, kindlustusvahendus) vabatahtliku, kohustusliku või sundkindlustuse vormis.

Koguvälisvõlg (brutovälisvõlg)

Välisvõlga iseloomustav näitaja, mis summeerib kõikide majandussektorite võla iseloomuga väliskohustused.

Kohustuslikud reservid

Osa hoiustest ja muudest võõrvahenditest ehk kohustuslike reservide baasist, mida pangad peavad hoidma keskpangas arvel või sularahana oma kassas.

Kontoraha

Raamatupidamisregistris rahalisi nõudeid ja kohustusi väljendav raha.

Konvergentsiprogramm

Konvergentsiprogrammi esitavad Euroopa Komisjonile ja Ministrite Nõukogule liikmesriigid, kes ei kuulu eurosüsteemi; eesmärgiks on Maastrichti kriteeriumide järgimine.

Konverteeritavus

Võimalus vabalt ja piiranguteta vahetada oma maa valuutat antud hetkel kehtiva vahetuskursi alusel välisvaluuta vastu. Täielikult konverteeritavaks peetakse ainult selliseid valuutasid, mille puhul ei kehti mingisuguseid piiranguid jooksvatest või finantstehingutest tulenevate välismaksete teostamisel ei residentide ega ka mitteresidentide suhtes.

Kopenhaageni majanduskriteeriumid

Euroopa Ülemkogu 1993.aastal Kopenhaageni tippkohtumisel seatud majanduspoliitilised tingimused EL-iga liitumiseks.

Krediitkaart

Pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses.

Krooni efektiivse reaalkursi indeks (REER)

Indeks, mis kirjeldab krooni vahetuskursi muutusi Eesti üheksa peamise kaubanduspartneri valuutade ning Eesti tarbijahindade muutusi nende kaubanduspartnerite tarbijahindade muutuste suhtes. Põhineb Eesti väliskaubanduskäibe struktuuril.

L

Likviidsus

1) Ulatus, milleni mingi vara on kiiresti ja suuremate kuludeta muudetav rahaks. Raha ise on definitsiooni järgi täiesti likviidne. Väärtpaberituru likviidsus tähistab võimet vahendada suuremamahulisi tehinguid ilma märgatavate hinnamuutusteta;
2) majandusagendi võime täita olemasolevaid ja võtta uusi jooksvaid kohustusi;
3) raha ja teised likviidsed varad, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada.

Lühiajaline finantsinvesteering

Väärtpaber, mis on omandatud kauplemiseks või mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvates üks aasta või vähem.

Lühiajaline kapital

Nõuded või kohustused lepingujärgse tähtajaga kuni üks aasta (kaasa arvatud).

Lühiajaline positsioon

Netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on lühiajalised välisnõuded ja -kohustused. Keskpanga reserve loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt lühiajalisteks.

M

Majanduskasvu indeks

Sisemaise koguprodukti (SKP) tulude- ja tarbimispoolse kasvuindeksi integreeritud näitaja. Nimetatud indeksid koosnevad püsiva struktuuriga ja tasandatud osaindeksitest, mis näitavad rahvamajanduse arvepidamise aluseks olevate komponentide lähendmuutujatega toimunud muutusi.

Makroökonoomika

Majanduse kui tervikuga tegelev analüüs, mis käsitleb kogutoodangut, tulusid, hinnataset, tööpuudust ja teisi majanduse koondnäitajaid.

Makse

Kahe osapoole, maksja ja saaja vaheline arveldamine rahas

Maksebilanss

Statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta.

Maksebilansitehing

Üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, milleks ei pruugi olla üksnes raha liikumine.

Maksejuhis

Korraldus, milles on selgelt väljendatud makse algataja tahe.

Maksekorraldus

Maksejuhis, kus makse algatajaks on maksja.

Mikroökonoomika

Analüüs, mis käsitleb selliseid majanduse üksikelemente, nagu üksiku toote hinna kujunemine, üksiku tarbija või ettevõtte käitumine jms.

Mitteresident

Kõik isikud, kes pole hõlmatud residendi mõistega.

Mittetulundusühing

Isikute vabatahtlik ühendus, eraõiguslik juriidiline isik, mis võib tegeleda kaupade ja teenuste pakkumisega tasuta või tasu eest, kuid mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Monetarism

Koolkond, mis peab makroökonoomiliste kõikumiste peamiseks põhjuseks rahamassi muutumist. Monetaristide väitel võib rahapakkumise muutus lühiajaliselt mõjutada nii hinnataset kui ka toodangu mahtu, kuid pikaajalises plaanis liigub hinnatase samas proportsioonis rahamassi juurdekasvuga. Monetaristid peavad sobivaimaks rahamassi stabiilset juurdekasvu tagavat makromajanduspoliitikat.

Mundell-Flemingi mudel

Üks tuntumaid avatud majanduse makromudeleid; J. Fleming (1962) ja R. Mundell (1968) eeldavad, et kahe riigi vaheline intressimäärade erinevus tingib püsiva kapitalivoo madalama intressitasemega riigist kõrgema intressitasemega riiki.

Müügikoht (Point of Sale; POS)

Teenuse või kauba müügi koht, kus kus ostetud teenuste või kaupade eest on müügiterminali kaudu võimalik tasuda pangakaardiga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügi kohti loetakse erinevateks müügikohtadeks.

Müügiterminal (POS terminal)

Elektrooniline seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga.

N

NAFTA (North-American Free Trade Association)

Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon

NAPM – National Association of Purchasing Managers

Üleriigiline Ostujuhtide Assotsiatsioon.

Netoinvesteerimispositsioon

Riigi kõigi majandussektorite finantsivälisvarade ning -kohustuste vahe.
1) Positiivne netoinvesteerimispositsioon – riigi välisnõuded ületavad väliskohustusi; näitab ülejäänudmaailma netovõlgnevust antud riigile.
2) Negatiivne netoinvesteerimispositsioon – näitab antud riigi netovõlgnevust teistele riikidele.

Netovälisvõlg

Riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t. võla iseloomuga välisnõuete ning -kohustuste vahe. (Riigi ametlik välisvõlg – kitsam mõiste, kajastab üksnes valitsussektori võlga.)

Nominaalne netotulu

Kuus elanike poolt keskmiselt ühe pereliikme kohta sularahas või pangaülekannete kaudu kätte saadud rahaline sissetulek.

Nominaalpalk

Keskmine brutopalk kuus ühe töötaja kohta.

Normaaleksport

Kaupade põhieksport ilma töötluskaupade väljaveota.

Normaalimport

Kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks; ei hõlma sissevedu töötlemiseks.

NPAA – National Programme for the Adoption of the Acquis

EL-ga ühinemise tegevuskava.

Nõudmiseni hoius

Tähtajatu hoius, mis on ettenähtud arveldusteks kolmandate isikutega. Hoiustatud vahendeid võib vabalt (erandjuhul 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada ning võimalik on hoiuse negatiivne jääk, s.t arvelduslaen. Võib teha pidevaid juurdemakseid.

O

OECD – Organisation of Economic Cooperation and Development

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OFZ

Rublades nomineeritud kupongiga võlakiri tähtajaga 2-4 aastat, mille emitent on Venemaa Rahandusministeerium.

Osa

Näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seadsue ja osaühingu põhikirjaga ettenähtud õigused.

Ostujõu pariteet (purchasing power parities)

Valuutade selline vahetuskurss, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu; selline valuutade konverteerimise kurss, mis elimineerib erinevate riikide hinnataseme erinevuse.

Otseinvesteering

Rahapaigutus, millega kaasneb investori oluline osalus ning otsustav hääleõigus otseinvesteeringuettevõtja juhtimisel, mis moodustab 10% või enam ettevõtja aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelisele standardile kajastatakse otseinvesteeringutena ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtja ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, k.a kaubanduskrediit.

Otsekorraldus

Saaja ja maksja vahel eelnevalt kokku lepitud tingimuste kohane deebet-tüüpi korraldus.

P

Pakkumispoolne šokk

Makroökonoomika mõiste, mis tähistab tootmiskulude või tootlikkuse järsku muutust, mille tagajärjel kogutoodangu hulk ja hinnatase võivad ootamatult muutuda.

Pangaautomaat (automated teller machine; ATM)

Elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid. Müügiterminal ei ole pangaautomaat.
Pangakaart

Krediidiasutuse poolt konto omanikule või konto omaniku poolt määratud isikule väljastatud kaart kaarditehinguteks.
1) Kohalik pangakaart – ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart.
2) Rahvusvaheline pangakaart – pangakaart, mida saab kasutada Eesti Vabariigis ja väljaspool seda.

Peer Review

Olukorra hindamine analoogilises situatsioonis olevate riikide kolleegide poolt.

Pensionifond

Lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on täiendava tulu võimaldamine pensionifondi osaku omanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral.

PEP – Pre-accession Economic Programme

Liitumiseelne majandusprogramm; EL ja kandidaatriikide koostöö alus.

Pikaajaline finantsinvesteering

Väärtpaber, mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üle ühe aasta ja mis on omandatud pikaajaliseks hoidmiseks.

Pikaajaline kapital

Nõuded või kohustused lepingujärgse tähtajaga üle ühe aasta.

Pikaajaline periood

Mõiste, mida kasutatakse mingi muudatusega täielikuks kohanemiseks kuluva perioodi tähistamiseks majanduses. Mikroökonoomikas tähendab see perioodi, mille käigus ettevõte võib alustada tegevust või lõpetada tegevuse mingis majandusvaldkonnas. Makroökonoomikas loetakse pikaajaliseks perioodi, mille käigus kõik hinnad, palgakokkulepped, majandusootused võivad kohaneda uue olukorraga.

Pikaajaline positsioon

Netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalised välisnõuded ja -kohustused. Otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks.

Portfelliinvesteering

Üldjuhul väärtpaberiinvesteering, mis jaotatakse omandi- ja võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandiväärtpaberiinvesteeringuga ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberiinvesteeringutena käsitletakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. 

Portfelliteooria

1950. aastatel Markowitzi (1952) ja Tobini (1958) poolt välja töötatud rahvusvahelisi kapitalivooge seletav  teoreetiline kontseptsioon, mis kirjeldab seda, kuidas kasumlikkust maksimeerivad eraisikud jaotavad oma vara erinevate investeerimisvõimaluste vahel. Seejuures sõltub kasumlikkus nii investeeringu oodatavast keskmisest tulumäärast kui ka    selle tulumäära dispersioonist. Investeeringuprojektide valikul arvestavad majandusagendid portfelliteooria kohaselt ka erinevailt investeeringuilt teenitava tulu korrelatsiooni muude investeerimisvõimalustega. Muudel võrdsetel tingimustel tähendab konkreetselt investeeringult teenitava tulu korrelatsiooni alanemine teistelt kapitalimahutustelt teenitava tulumäära suhtes selle investeeringu (nt aktsia)    osatähtsuse suurenemist investorite portfellis.

PRGF – vt. ESAF

Põhikaubanduse süsteem (special trade system)

Kaupade arvelevõtmine sisekäibesse ehk vabasse ringlusse minemisel.

Püsikorraldus

Määratud perioodilisusega korduv maksekorraldus.

R

Raha funktsioonid

Raha poolt täidetavad erinevad majanduslikud funktsioonid:
1)  maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult efektiivsemalt teostada vahetustehinguid;
2)  arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade väärtust ja seeläbi vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna teises kaubas) märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks;
3)  väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel baseeruva majanduse  funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid (väärismetallid, sigaretid, välisvaluuta jms).

Rahaloomeasutused (RA)

Residentsed krediidiasutused nagu need on määratletud krediidiasutuste seaduses, samuti kõik teised residentsed finantseerimisasutused, kelle tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RAdelt ning krediitide väljastamine ja/või investeerimine väärtpaberitesse. Eestis kuuluvad RA-de hulka Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud ning Euroopa Keskpanga kriteeriumidele vastavad rahaturufondid. Eesti RA-de nimekiri on internetis aadressil http://www.ecb.int/mfi/pdf/mfiac-es.pdf

Rahamass

Raha hulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankade kassades olevad summad. Kuna rahal ei ole ühest selgepiirilist definitsiooni, siis kasutatakse erinevaid rahamassi statistilisi definitsioone ehk rahaagregaate (M1, M2 jne.).
M1 – Kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused.
M2 – Laiem rahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni ja tähtajalised kroonihoiused + välisvaluutahoiused.
Seni on rahapoliitiliste ülevaadete tekstis ja joonistel kasutatud rahaagregaatide nimetusi M1 ja M2. Kuna need agregaadid erinevad aga Eesti Panga poolt ametlikult avaldatavaist agregaatidest M1 ja M2 selle poolest, et analüütilistel kaalutlustel on välja jäetud mitteresidentide ja valitsussektori hoiused, siis nüüdsest on nad ülevaateis segaduste vältimiseks nimetuste all kitsas rahapakkumine (narrow money) ja laiem rahapakkumine (broad money).

Rahaturg

Kitsamas mõttes tähistab pankadevahelist kauplemist keskpanga arvetel oleva rahaga kohustuslike reservide täitmise ja soovitava maksevalmiduse saavutamise eesmärgil. Laiemas mõttes tähendab institutsiooni(e), kus ostetakse ja müüakse lühiajalisi krediidiinstrumente.

Rahvuslik koguprodukt (RKP)

Mingi perioodi (enamasti aasta) jooksul mingi riigi ja tema elanike omanduses olevate tootmisfaktorite poolt toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP)

Riigi kõigi majandussektorite (s.t. keskpanga, valitsussektori, finantssektori ja kogu ülejäänud erasektori, sh kodumajapidamiste) finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss teatud kuupäeva seisuga, väljendatud selle kuupäeva turuhindades. Et konsolideerimisel sektoritevahelised ja -sisesed nõuded ja kohustused vastastikku taanduvad, kajastab RIP vaid riigi kui terviku välisnõudeid ja väliskohustusi. Arvesse ei võeta Eestis asuvat residentidele kuuluvat reaalvara ja omakapitali, mis on ka põhjus, miks välisinvesteerimispositsioon pole tasakaalus.

Rahvusvaheline makse (tehing)

Maksed, mille puhul:
1) ühe osapoole krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki või
2) mõlema osapoole krediidiasutus asub Eestis, aga makse teostamise käigus kasutatakse väljaspool Eestit asuvat korrespondeeruvat krediidiasutust või
3) üks makse osapooltest on mitteresident.

Reaalintress

Intressimäär, mis rahalise väärtuse asemel on mõõdetud n.-ö. kaupades. Reaalintress leitakse, lahutades nominaalsest intressimäärast inflatsiooni.

Reaalne netotulu

Nominaalne netotulu taandatuna tarbijahinnaindeksiga mõne varasema aja suhtes.

Reaalpalk

Nominaalpalk taandatuna tarbijahinnaindeksiga mõne varasema aja suhtes.

Reisitšekk

Sularaha asendav tšekk välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult tšeki omanik.

Repotehing
Väärtpaberi müük koos samaaegse lepinguga see hiljem teatud hinna eest tagasi osta; laen väärtpaberite tagatisel.

Reservid

Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutavarud.

Resident

1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;
2) Välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;
3) Eesti Vabariigi seadustega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;
4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;
5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;
6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;
7) Füüsilised isikud:
a) Eestis elavad Eesti kodanikud;
b) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;
c) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;
d) Välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides a)-c) nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;
e) Välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed.

Ressursside paigutus

Viis, kuidas majandus jaotab oma ressursse (tootmisfaktoreid) võimalike kasutusvaldkondade vahel, et toota mingeid kaupu ja muid hüvesid.

Revalvatsioon

Rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingud

Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis kuuluvad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse valitseva mõju (kontrolli) alla. Kontroll selliste juriidiliste isikute üle võib olla saavutatud kas otsese osaluse kaudu või kaudselt.

Riigieelarve puudujääk (defitsiit)

Valitsuse tulude ebapiisavus kulude finantseerimiseks mingil perioodil, kusjuures tulude hulka ei kuulu laenu teel saadavad summad ega eelmiste perioodide tulude jääk. Defitsiiti finantseeritakse tavaliselt laenuvõtmise abil.

Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid

Riiklik tervisekindlustusesüsteem (Keskhaigekassa, piirkondlikud haigekassad).

RTGS – Real Time Gross Settlement

Reaalajaline brutoarveldussüsteem suurmaksete ja kiirmaksete arveldamiseks

S

SBA – Stand-by Arrangement

Valmisolekulaen; tugilaen

SDDS – Special Data Dissemination Standard

Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste majandusnäitajate andmeesitusstandard

SDR – Special Drawing Right

Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, mille väärtuse aluseks on neljast valuutast koosnev korv, mis hõlmab USD, EUR, JPY ja GBP.

Seaduslik maksevahend (Legal tender)

Raha, mida seaduse alusel peab aktsepteerima võlgade tasumisel. Enamasti käsitletakse seadusliku maksevahendina sularaha ja mitte näiteks pangahoiuseid.

Sidusettevõtja

Ettevõtja, milles teine ettevõtja omab 10-50% hääleõigusega aktsiatest või osadest.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

Mingi perioodi (enamasti aasta) jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus.

SSB – Salomon Smith Barney

Investeerimispank, mis arvutab ja avaldab riiklike võlakirjaturgude keskmisi tootlusi ja nende baasil arvutatud indekseid.

Stabiilsusprogramm

Stabiilsusprogrammi esitavad Euroopa komisjonile ja Ministrite Nõukogule eurosüsteemi kuuluvad riigid; eesmärgiks on stabiilsus- ja kasvupakti järgimine.

Sujuv aeglustumine (soft landing)

Aastane majanduskasv on pikaajalise trendi (umbes 3%) tasemel ja töötus ei suurene järsult.

Suletud sektor

Majandussektor, mis ei ole väliskonkurentsist otseselt mõjutatud. Siia kuulub näiteks suur osa kohalikest teenustest.

Suurmakse

Makse, mille suurus on 1 mln krooni või enam.

Sääst

Enamik definitsioone käsitab säästu kui tulude ja tarbimise vahet või (rahvusvaheliste) investeeringute vajaduse ja (neto)kapitali sissevoo vahet.

Säästuhoius

Hoius, mis on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks ning mitte arveldusteks kolmandate isikutega. Hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (näiteks pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine arvele); arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine. Hoiustatud summat võib suurendada. Lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid ja hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.

T

Tarbijahinnaindeks

Hinnaindeks, mis mõõdab kindlaksmääratud kaupade hulga ehk ostukorvi maksumust. Ostukorvi koosseis ja struktuur on koostatud eraisikute mõne varasema perioodi tegeliku tarbimise alusel.

Tarbimise püsikomponent

Tarbimise pôhikomponentidele tehtavad eluks hädavajalikud kulutused, mis on määratud vastava mudeli abil.

TARGET (Trans-European Automated Real-Time Gross Settlement Express Transfer)

Üleeuroopaline reaalajaline brutoarveldussüsteem.

Tegevuse brutoülejääk

Kasum, segatulu ja amortisatsioon

Telepanga maksekorraldus

Maksjalt vastuvõtja krediidiasutusele sidus- või vallasühenduse kaudu spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus.

Tootjahinnaindeks

Andmed tööstustoodangu hinnamuutuste kohta analüüsitaval perioodil võrreldes varasema ajaga.

Tootlikkus

Termin, mis tähistab valmistoodangu suhet tootmissisenditesse. Tootlikkus tõuseb, kui sama hulga sisendite abil toodetakse rohkem. Tööjõu tootlikkus võib kasvada näiteks parema tehnoloogia, suurenenud tööoskuste või täiustatud tootmisseadmete ja muu füüsilise kapitali osatähtsuse suurenemise tõttu.

Tootmisfaktorid

Tootmissisendid, nagu töö, maa ja kapital, mida on vaja kaupade ja teenuste tootmiseks.

Tootmistegevuse rentaablus

Realiseerimise netokäibe ja realiseeritud toodangu tootmiskulude vahe jagatis realiseerimise netokäibega.

Tšekk

Kirjalik korraldus lunastajale (tavaliselt krediidiasutusele) maksta määratud summa nõudmisel kas kirjutajale või kirjutaja poolt määratud kolmandale isikule.

Tuletisinstrument

Mingi finantsinstrumendi, indeksi või kaubaga seotud väärtpaberid, mis võimaldavad finantsriskidega turgudel kaubelda. Enamlevinud tuletisinstrumendid on optsioonid, forwardid, futuurid, swapid.

Turg

Abinõu ostjate ja müüjate lävimiseks, mille abil pannakse paika nii tootmisfaktorite kui ka kaupade ja teenuste hinnad ning kogused.

Turuhälve

Ebakõla, mis takistab hinnasüsteemil tagamast ressursside efektiivseimat paiknemist.

Turumajandus

Majandus, kus vastuse ühiskonna käsutuses olevate tootmisfaktorite paigutust puudutavatele küsimustele (mida-, kuidas-, kellele-) annab eelkõige pakkumine ja nõudlus turul.

Tähtajaline hoius

Hoius, mis on ette nähtud raha hoiustamiseks ja mitte arveldusteks kolmandate isikutega; hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud nagu ka hoiustatud summa suurus, mida  muuta ei saa. Lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad sanktsioonid (näiteks madalam intress).

Tütarettevõtja

Emaettevõtja poolt kontrollitav ettevõtja, milles emaettevõtja omab üle 50% lihtaktsiatest või osadest.

V

Vahetuskurss

Ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas

Valitsussektor

Keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ning riiklikud fondid.

Valuutakomitee süsteem

Eritüübiline seotud vahetuskursi poliitika, mille moodustavad tavalisest rangemad seadusandlikud piirangud rahapoliitika teostamisel. Need puudutavad eelkõige raha emissiooni piiramist valuutareservide juurdekasvuga ning formaalseid reegleid kohaliku valuuta vahetuskursi muutmiseks baasvaluuta suhtes. Peamine rõhk rahaturu likviidsuse reguleerimisel on turulosalejate poolt initsieeritud kapitali liikumisel kodu- ja välismaiste turgude vahel ning sellest tulenevatel kommertspankade ja keskpanga vahelistel valuuta ostu-müügi tehingutel. Eesmärgiks on tagada rahapoliitika reeglipärane elluviimine ning seeläbi rahvusvaluuta usaldusväärsuse suurendamine.

VAR – Value at risk

Üldine riskitase.

Võlakiri

Nõudeõigust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid.

Väliskaubandustingimused

Ekspordihinnaindeksi ja impordihinnaindeksi suhe, mis näitab n.-ö. reaalseid tingimusi, millega majandus müüb oma eksporttoodangut ja ostab importkaupu.

Väliskohustused (-passiva)

Mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne.

Välisnõuded (-aktiva)

Residentide nõuded mitteresidentidele.Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne.

Välisvõlg

Riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t. võla iseloomuga välisnõuete ning -kohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus; välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDR-id).

Väärtpaber

Dokument, milles on dokumenteeritud eraõigus sellisel viisil, et selle õiguse maksmapanekuks on tingimata vajalik nimetatud dokumenti omada (näiteks aktsia, võlakiri, obligatsioon, investeerimisfondi osatäht jms)

Ü

Üldkaubanduse süsteem (general trade system)

Kaupade arvelevõtmine tollipiiri ületamisel.

X

X ja I tuludetsiili tulude suhe

Perede valikuuringu valimi kogutulu alusel leitud rikkaima ja vaeseima tulurühma (kümnendiku) tuluosade suhe.