Head lugejad!
Septembrikuu alguses pakkusime lahendamiseks mõned ülesanded põhivara ja raamatupidamise teemal. Nüüd toome aga teieni kommentaarid.
Aitäh neile, kes kaasa mõtlesid ja oma arvamuse postitasid.
RMP.ee toimetus
Ülesanded koos kommentaaridega
Firma Vusserdaja Ämblik juhtkond otsustas, et on vaja soetada uut tehnikat ja tarkvara ning välja töötada veebileht, mille kaudu hakatakse ka oma vussertooteid müüma. Lisaks klientidele mõeldud välisele veebilehele luuakse veel teine veebileht firmasiseseks kasutamiseks, et selle abil kiirendada saabunud taotluste läbivaatamist ning hoida kokku firma kulusid.
1. Esmalt osteti 15. augustil kolm uut arvutit maksumusega kokku 3500 eurot ilma käibemaksuta (1 arvuti 1500 eurot, 2 arvutit hinnaga à 1000 eurot ). Kaup saadi kätte kohe. Müüjalt saadud arve kuulub tasumisele 15. septembriks.
|
TOIMETUS
Lisainfo, mida polnud algandmetes ehk lisame meie eelduse.
Tegemist on väikefirmaga ja vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjale loetakse neil põhivaraks varad, mille väärtus algab 1000 eurost, mille kasutusaeg on üle ühe aasta ning amortisatsiooni (põhivara kulumit) arvestatakse lineaarsel meetodil. |
1.1. Juhatus otsustas, et neid arvuteid tuleks kasutada 20 aastat.
|
TOIMETUSE ARVAMUS
Ilmselgelt on tegemist üle hinnatud kasutusajaga, üldjuhul vananeb arvuti juba 2-5 aastaga. Juhtkonnal oleks mõistlik oma otsus üle vaadata ning hinnata tegelikku olukorda ja lähtuda kasutusea määramisel sellest, et vara kasutamine peegelduks võimalikult õiglaselt.
|
1.2. Raamatupidaja arvutas kohe 2012. aasta amortisatsiooni 3500 / 20 = 175 eurot ning võttis arvutid arvele.
|
TOIMETUSE ARVAMUS
Amortisatsiooni ei saa arvutada kohe kogu aasta kohta, vaid seda hakatakse arvutama põhivara kasutusele võtmise kuust.
Amortisatsiooni arvutatakse kas igakuiselt, kord kvartalis või siis majandusaasta lõpus.
Et kulud oleks raamatupidamises õigeaegselt kajastatud on soovitav amortisatsiooni arvutada kord kuus.
Lisaks tuleks iga põhivara objekt arvele võtta iseseisvana ning neid ka ühe kaupa amortiseerida (võib kasutada näiteks exceli tabelit, mille koondtulemuse alusel tehakse raamatupidamises koondkanne).
Samuti ei amortiseerunud ehk ei kulunud arvuteid 2012. aastal kogu aasta jagu vaid ainult 5 kuu jagu.
Kuna esmaandmetes pakutud kulumise periood 20 aastat ei ole mõistlik, siis teeme arvutused eeldusel, et arvutid kuluvad 4 aastaga. 100% / 4 aastat = 25% aastas Nüüd leiame 1 kuu kulumi ja kokku 5 kuu kulumi. Seega 2012. aasta amortisatsioon (juhul kui arvutid amortiseeruks 4 aastaga) oleks kokku 3500 x 25% / 12 kuud = 72,92 x 5 kuud = 364,58 = 365 eurot.
NB! Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata.
|
1.3. Raamatupidaja tegi kanded
D Põhivara 3500
K Kassa 3500
|
TOIMETUSE ARVAMUS Kreedit ei saa olla Kassa, kuna toodete eest tasutakse alles 15. septembril. Seega oleks kreedit Tarnijatele tasumata arved. 15. augustil oleks õige teha kanne Ning arve tasumisel 15. septembril tuleks teha kanne D Tarnijatele tasumata arved (Kohustus tarnijale) 3500 |
D Amortisatsioon 175
K Kulum 175
|
TOIMETUSE ARVAMUS Nagu eelpool öeldud, ei saa 2012. aastal arvutada amortisatsiooni terve aasta eest. Kui teha amortisatsiooni kanne augustis, siis on võimalik Amortisatsiooni kulu kontole kanda 1 kuu amortisatsioon ehk siis 364,58 / 5 = 72,92 = 73 eurot. D Amortisatsiooni kulu 73 Kokkuvõttes hakatakse vara amortiseerima kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni põhivara on täielikult amortiseerunud või kui see kasutusest eemaldatakse. |
2. 17. augustil osteti kauplusest Rööveltirts tarkvaralitsents hinnaga 700 eurot.
Raamatupidaja tegi kande
D Üldkulud 700
K Tarnijatele tasumata arved 700
|
TOIMETUSE ARVAMUS Kuna kaup osteti poest siis võib K olla ka Kassa või Pank (kaardimakse). Kontot Tarnijatele tasumata arved tuleb kasutada juhul, kui saadakse arve ning tasutakse (raha liigub) alles hiljem. Vaatamata sellele, et tarkvara, mille litsents soetati (immateriaalne vara), kasutatakse mitu aastat, võib ta koheselt kuluks kanda, kuna sise-eeskirjad määravad põhivara piiriks 1000 eurot. Kui aga firma raamatupidamise sise-eeskirjades oleks sätestatud piirmäär madalam, siis tuleks tarkvaralitsents võtta arvele immateriaalse põhivarana ning määrata temale kasulik eluiga (sõltuvat tarkvarast 2-5 aasta). Ja sellisel juhul oleks kanne D Immateriaalne põhivara |
3. Lisaks tehti firmas hulk väljaminekuid seoses veebikeskkonna loomisega.
3.1. Turu-analüüs, projekti äriplaani ja eelarve väljatöötamine 4200 €
3.2. Klientidele mõeldud veebilehe struktuuri, disaini ja tehniliste lahenduste väljatöötamine 1500 €
3.3. Firmasiseselt kasutatava veebilehe struktuuri, disaini ja tehniliste lahenduste väljatöötamine 1500 €
3.4. Uute veebilehtede registreerimisega seotud kulud 900 €
3.5. Veebilehtedele riputatava materjali väljatöötamise kulud 4700 €
3.6. Veebilehtede opereerimiskulud (sh materjalide jooksev uuendamine) 2500 € kuus
3.7. Kulud, mis on seotud uue veebilehe tutvustamisega teistel interneti lehekülgedel 6000 €
3.8. Töötajate koolituskulud, mida tehakse uute veebilehtede kasutamise õpetamiseks 1500 €
Nende kulutuste juures aga tekkis raamatupidajal küsimus, et millised kulud kulutustest 3.1.-3.8. tohib kapitaliseerida immateriaalse põhivarana ja millised tuleb kanda kulusse?
|
TOIMETUSE ARVAMUS (lähtutud on RTJ 5 § 49 näitest) Kapitaliseerida tohib kulutusi 3.2-3.4. Eelduseks on, – et nad on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks ja (a) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks; Ülejäänud kulutused tuleb kajastada kuluna nende tekkimise hetkel. |
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kajastamisel on raamatupidajale abiks RTJ 5 (hetkel kehtiv versioon) ja RTJ 5 (2013. a algavatele majandusaastatele kehtiv versioon).
