See on tõesti probleem. Koopiale andmete pealekirjutamisel ei ole mõtet, andmed peaks ikka originaalil olema. Ega muud nõu oskagi anda kui et kliendid võiksid oma pildistatud tšekke alles hoida ja kui MTA peaks huvi tundma saab tšekkidele vajalikud rekvisiidid lisada.
Hea oleks kuulda ka teiste kogemusi. Samuti kas kellelgi on MTA-ga kogemust selliste nimetute tšekkide osas.

Maksuametnikud peavad ka ajaga kaasas käima.
Ja üleüldse – äriühingut ja tema töötajaid ei huvita maksuamet vaid nemad teevad TÖÖD !
Ma ei näe siin mitte mingit probleemi.
Probleemi tekitavad Anni sugused raamatupidajad.

Mina arvan nii: kui kuludokumendid (olgu kasvõi pildistatud ja äppiga saadetud) on juhatuse poolt kinnitatud ettevõtluse kuluks, siis ei ole maksuametnikel õigust neid dokumente tõlgendada ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Maksuametnik ei saa ega tohi mingeid dokumente välja visata!

ära tõmble, naine!
tuleb ajaga kaasas käia…
muuseas – umbes 8 aastat tagasi imestas üks rootslasest ärimees et meie siin korjame kokku tsekke lisaks pangakaardi väljavõttele…

Jätkuvalt kordan!!!
Maksuametnik ei ole kõrgeim isik võrreldes ettevõtte juhatusega.
Juhatusel on otsusõigus tehingutes alati ja igas asjas.
Maksuametnik võib ainult soovitada või konsulteerida või juhtida tähelepanu.
🙋‍♀️🥂

mida te vaidlete!
igaühel oma tõde, oma arusaam äritegevuse nüansidest,
igaühel õigus siin foorumis

Nii ütledki – kui te ei lahenda ära kuu jooksul raamatupidamisse laekunud tsekkide kinnituse vajalikkust siis mina kui raamatupidaja ei vastuta nendelt kuludokumentidelt arvestatud sisend KM õigsuses.
Las kliendi juhatuse liikmed vastutavad.
Mina ei teeks sääsest elevanti, nagu Anni jätkuvalt probleemitseb.

rmp.geenius.ee/koolituskalender/digitaalne-raamatupidamine-ja-digiarhiiv
kes ei oska mingu kursusele

Nendest pildistatud tšekkidest on lausa pildipank loodud, soovijatele kasutamiseks :). Väikse tasu eest saab kuuldavasti ka andmed peale. Mõnusat ristkasutust. Seega Anni mure täitsa asjakohane.

Ei tohiks kaasa rääkida, mulle sobivad hästi karbis toodavad pabertšekid, käsitlemine ka ajasäästlikum ja lisakulusid ei teki ei tarkvarale ega ka mitte töö ajale.

Muuhulgas olen saanud ka mõne uue kliendi, kellele ei sobinud suhtumine “juhatus vastutab”, argumentiks tagumikku laiaks istuvat andmesisestajat nemad ei vaja…. kah arusaadav.

Teistel on ammuilma lahendus olemas ja tsekid kontrollivad juhatuse liikmed – nende asi ju kas kinnitada ettevõtluses või mitte.
Olete kuskile kinni jäänud… laske end vabaks!

Ei taha mingi pidur olla ja ei arva, et antud postituse algataja pidur on; teadmatutele ning kellel pole viimastel aastatel maksurevisjoniga kokkupuudet olnud: ei maksaks siin oma sapiseid märkusi teemaalgataja suhtes a la “käi ajaga kaasas, olete kinni jäänud, laske vabaks, klientidel teha korralikult ärikliendi lepingud teatud tarnijatega. ” jne Enamus sellistest tsekkidest on sellistest kohtadest, kust toimuvadki ühekordsed ostud või mingi Selver näiteks vahel – ei tee seal keegi mingit lepingut.
Sapistele just 1 näide 27.08 maksuametniku vastusest : Küsimus RMP.ee foorumist: kuidas käituda, kui ettevõtja pildistab mobiilirakendusega kõik tšekid üles, aga tšekkidele pole kirjutatud ostja andmeid?
Vastab maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelin Liivamägi:
Sisendkäibemaksu saab maha arvata ainult ettevõtte nimele väljastatud arvete alusel, tšekid selleks ei sobi.
Erandjuhul saab sisendkäibemaksu maha arvata ka lihtsustatud arve alusel, kuid nende väljastamise juhud on väga piiratud. Käibemaksuseaduse § 37 lg 9 alusel võivad saaja andmed arvelt puududa reisijateveo teenuse osutamisel, parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali jm samalaadsete aparaatide kaudu arve väljastamisel.
Sellise arve saamisel peab kauba või teenuse ostnud maksukohustuslane ise arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri.
Kui seda ei tehta, kuid ettevõtja suudab tõendada, et tema tasus arve eest ning see on ettevõtlusega seotud (parkimispilet on ettevõtte auto nimel, raha on makstud ettevõtte kütuse/krediitkaardiga, bussipilet on seostatav töötaja töösõiduga jne), saab samuti sisendkäibemaksu maha arvata.
Ülejäänud juhtudel tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamiseks teenuse pakkujalt või kauba müüjalt küsida nõuetele vastav arve, ei piisa ka tšeki täiendamisest.
AllikasRMP.ee foorum

jep, seesama vastus siin on ülevalpool ainult lingina rmp toimetuse poolt ka välja toodud 27.08.2019, 12:38. nii et milline on siis tegelikult reaalne seaduslik riigipoolne lahendus?
Raamatupidaja võib jah ettevõtjale öelda “Nii ütledki – kui te ei lahenda ära kuu jooksul raamatupidamisse laekunud tsekkide kinnituse vajalikkust siis mina kui raamatupidaja ei vastuta nendelt kuludokumentidelt arvestatud sisend KM õigsuses. Las kliendi juhatuse liikmed vastutavad.” Aga vaevalt sulle mõni selline ettevõtja sellisele paberile allkirja annaks, lihtsalt naerab selle peale ja nii see jääks. ning kui maksurevisjonis nendega käibemaksu pärast probleem tekib, ei tea, kes süüdi on….

Raamatupidaja ei saa seadust muuta, ettevõtja samuti mitte. Nõus vaatega, et riigil oleks aeg kaasajastuda või paljud ettevõtjad peaksid …. ma ei teagi, mida, sest on väga erinevaid inimesi. kuigi tahaks. Samas teades, mida hakkavad paljud ettevõtjad veel siis tegema, kui igasuguseid tšekke lubataks igasugusel moel kasutada (loe: olematu sisuga seos ettevõtlusega; tsekke alles ei hoitaks; pildistamine on paljude jaoks nagunii võimatu; tšekkide sisu tegelikult ei näekski)… Ja mis teeb raamatupidaja nende piltidega, kui ettevõtjal programmis nende kasutamise võimalus puudub – välja printida neid ei saa, peab hakkama koguma kuskile? Et ettevõtja suudabki hiljem revisjoni käigus maksuametnikuga end õigeks seletada – vahel see siiski ei õnnestu.
Enda tagala kindlustamiseks võiks klientidelt nõuda (igakuiselt, seni, kui see tööle hakkab), et hiljemalt 19.kuupäevaks oleks kõik pabertšekid raamatupidajani jõudnud ning ülejäänud tsekkidel käibemaksu maha ei arva. Tasub saata oma klientidele sellesisuline kirjalik teavitus (on jah lisatöö, aga mis teha).
Palju on selliseid ettevõtjaid, keda alguses nende arvates miski ei ole oluline ja tüütu töö ongi nende tsekkidega. Aga mingile digitaliseerimisele on nende arvates raha kulutamine ka ebamõistlik väljaminek.

Igatahes enda kindlustamiseks peaks saama asja nii kaugele oma klientide puhul, et tšekid peaksid olema alles, kui MTA peaks huvi tundma (ning lõplikul nõudmisel saab vähemalt tšekkidele vajalikud rekvisiidid lisada). Edu!