Eraisiku väärtpaberi raamatupidamislikult ettevõttesse kanne

  • ssh | 28.12.2019 kell 16:10

    Kas eraisiku kontolt saab väärtpaberi raamatupidamislikult ettevõttesse kanda ilma ettevõttele kontot loomata ja pangas väärtpaberiülekannet tegemata? Eraisik on ettevõtte (UÜ) ainus täisosanik, ainus juhatuse liige. Üks variant näiteks, et täisosanik annab omanikulaenu 0%-ga ja selle eest ettevõte ostab turuhinnaga (või soetushinnaga) täisosaniku väärtpaberid, aga need jäävad täisosaniku eraisiku väärtpaberikontole. Kas mingi seadus keelab sellise tehingu?
    Eesmärk on siiani eraisikuna tehtud investeerimine viia ettevõtte alla ilma väärtpabereid müümata ja uuesti ostmata ja ilma pangas makseta väärtpaberikannet tegemata.

  • Folie Douce | 29.12.2019 kell 13:19

    Eraisik saab oma vara ka kinkida, aga omaniku muudatus VPR -s + notari kulud tuleb ikkagi maksta.

    • ssh | 29.12.2019 kell 18:49

      Kui väärtpaberid pole VPRis registreeritud, näiteks ühisrahastuse laenulepingud, siis kas enda ettevõttele kandmiseks/kinkimiseks piisab mittenotariaalsest (kinke)lepingust?
      Ja kas börsiaktsiate puhul peab raamatupidamislik kanne tingimata olema seotud VPRis omaniku muutusega?

  • online | 29.12.2019 kell 21:15

    Uuri ka võimalust – nimeliste väärtpaberite vahetamine esitajaväärtpaberiteks

    • ssh | 30.12.2019 kell 10:15

      Lugesin http://www.riigiteataja.ee/akt/12760427, http://www.riigiteataja.ee/akt/EVKS ja http://www.riigiteataja.ee/akt/12855933 ega saanud selgust, kui palju maksab väärtpaberite registreerimine ja nimeliste väärtpaberite vahetamine esitajaväärtpaberiteks. Ja kas ja kuidas nimeliste vahetamine esitajaväärtpaberiteks aitab neid ettevõttesse kanda?
      Märkmeid: registris _võib_ registreerida igasuguseid väärtpabereid, peab registreerima ainult teatud kategooriaid. Väärtpaberiülekande võib teha kontohalduri korraldusel või muul registripidamise korras sätestatud alusel. Väärtpaberikonto võib registris avada igale Eesti või välisriigi isikule. Väärtpaberikonto avab registripidaja kontohalduri poolt … edastatud … taotluse alusel. Aktsiaselts, kes on välja lasknud esitajaaktsiaid, peab need vahetama nimelisteks aktsiateks hiljemalt 2001

  • Pedant | 30.12.2019 kell 10:29

    Pangateenus on siin kõige väiksem mure. Väärtpaberite võõrandamisel tekib ka tulumaksukohustus kuna tegemist vara võõrandamisega. Seda ongi soov vältida?
    Siis saab teha väärtpaberitega mitterahalise sissemakse.
    Kas tõesti arvad et siit raamatupidajate foorumist saad oma probleemile head nõu? Selliste asjadega minnakse ikka juristi juurde ja vastava tasu eest leitakse parim lahendus.

    • ssh | 30.12.2019 kell 16:19

      Nõu tuleb ikka kasuks, annab vähemalt ideid. Tänan hüpoteesi eest, et võõrandamisel tekib tulumaksukohustus ja mitterahalise sissemaksega mitte. Väikese summa pärast ei taha juriste tülitada.

  • Kaire. | 30.12.2019 kell 17:43

    Olenemata sellest, kuidas väärtpaberid ettevõttele üle anda (müües, kinkides või mitterahalise sissemaksena), tuleb omaniku vahetus vormistada selgelt ja seadusenõuetele vastavalt. Kas notariaalselt või mitte, sõltub väärtpaberitest. Minu teada saab väärtpaberikontol hoida ainult isiklikult endale või ühisomandisse kuuluvaid väärtpabereid. Selles küsimuses peaks kõigepealt panga poole pöörduma.

    • ssh | 30.12.2019 kell 18:41

      Kas Teil on anda seaduseviidet, kus selgitatakse, milliste väärtpaberite puhul notariaalset vormistust vaja on?
      Kontol hoidmisega ei tohiks olla probleeme kui väärtpaberid juba on kontol. Sooviksin vaid seaduslikult ja raamatupidamislikult korrektselt väärtpaberite omaniku vahetada eraisikust selle eraisiku täielikult omatava firma vastu. Kas miski takistab seda omandivahetust tegemast ilma väärtpaberite pangakontode vahel liigutamiseta? Ainult raamatupidamises ja juriidiliselt liiguksid väärtpaberid.

    • Kaire. | 31.12.2019 kell 09:18

      Nagu ma ütlesin, alusta oma küsimustega pangast.

    • ssh | 31.12.2019 kell 11:44

      Pank pole raamatupidamisnõustaja ja pakkus seda, mis neile enim teenustasu tõotas. Seadusest ei leidnud ma mingit nõuet siduda raamatupidamiskanded pangakontode vaheliste kannetega. Vaja on algdokumente, mille üheks näiteks on õiend. Selle saab koostada ja digiallkirjastada ettevõtte omanik-eraisik, kes iseenda ettevõttele raamatupidamisliku ja majandusliku (kuid mitte elektroonilise ega pangapõhise) väärtpaberikande teeb. Kuna “saab” ei tähenda “tohib”, siis kontrollin siin foorumis, kas kellelgi on anda seaduseviidet, mis sellise kande ja dokumenteerimise keelab.

    • Kaire. | 02.01.2020 kell 16:25

      Raamatupidamiskande aluseks on algdokument, mis TÕENDAB tehingu toimumist. Kuna võõrandamine on tehing vähemalt kahe isiku vahel, siis selle tõendamiseks ei sobi kohe kindlasti mitte ühepoolselt koostatud raamatupidamisõiend, mis on mõeldud ainult ettevõttesiseste korrigeerimiskannete tegemiseks.
      Viide: http://www.riigiteataja.ee/akt/115032019012

      Pealegi on väärtpaberite omaniku vahetus oluline fikseerida ka väljapool ettevõtet selleks, et väärtpaberitehingutest laekuvad tulud kajastataks ja maksustataks nende tegeliku omaniku järgi. See tähendab, et ka pank, väärtpaberikeskus, või kes iganes väärtpabereid haldab, peab olema teadlik omanikuvahetusest. Seega tuleb siiski alustada pangast ja teha nii, nagu nemad pakuvad.

  • ssh | 03.01.2020 kell 08:38

    Raamatupidamise seadus mainib raamatupidamisõiendit ainult 1 kohas ega tundu keelavat selle kasutamist võõrandamise vm toimingu tõestuseks (minu mittejuristi lugemise kohaselt). Võibolla kohtupraktika vm keelab teatud kasutused, aga selle osas sooviksin viidet.

    • Pedant | 03.01.2020 kell 09:59

      Veidi loogikat ei teeks ka paha. Vara mis on kantud vastavasse registrisse nagu kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid jms peab omaniku vahetus samuti registris kajastuma. Näiteks kui aktsia teenib dividendi siis kuidas makstakse see välja uuele omanikule kui pole teada kes see uus on?

  • ssh | 03.01.2020 kell 16:45

    Loogika ei tee muidugi paha, aga dividendi väljamaksmine tundub olevat maksja ja saaja vaheline probleem, mitte maksuameti. Viimase jaoks muutub dividend oluliseks siis, kui maksja ega saaja seda ei deklareeri. Omaniku teadmiseks pole tingimata registrit vaja. Piisab kui maksja teab saajat mingi kanali kaudu. Dividende maksti ka enne registrite leiutamist. Mu algne küsimus oli üheinimesefirma kohta, kus omanik iseennast teab.
    “peab omaniku vahetus samuti registris kajastuma” kõlab seadusenõudena – kas on viidet pakkuda?

    • Kaire. | 03.01.2020 kell 17:30

      § 3. Andmed väärtpaberite kohta
      (1) Väärtpaberite registreerimisel kantakse registrisse:
      1) emitendi nimi, asukoht, kontaktandmed (posti- ja elektronposti aadress ning telefoninumber) ja võimaluse korral registrikood;
      2) väärtpaberite liik, olemasolul nimiväärtus (koos vääringuga) ja arv;
      3) väärtpaberi omanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniaeg;
      4) andmed väärtpaberite pantimise kohta;
      5) registripidaja poolt omistatud rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood, edaspidi registrikood), mis eristab kõiki vastava emitendi samaliigilisi ja samaväärsete õigustega väärtpabereid teistest registris registreeritud väärtpaberitest.
      http://www.riigiteataja.ee/akt/124012018002

    • Kaire. | 03.01.2020 kell 17:32

      Tegelikult võiksid ise ka natuke rohkem vaeva näha ja seadusi uurida. Riigi Teataja on kõigile avalik.

    • Pedant | 03.01.2020 kell 17:40

      ssh -kas oled kuulnud et väljamakstavad dividendid deklareeritakse maksuametile nimeliselt? Seega ei ole ainult sinu enda teada, et kõik üks raha, nii vasakus kui paremas taskus.

  • ssh | 03.01.2020 kell 21:32

    Tundub, et väärtpaberite registreerimine pole küsimusega seotud, vaid ainult oluline väärtpaberite emitendile.
    Kui dividende deklareeritakse nimeliselt, siis ei ole ju vist registrit seaduse järgimiseks vaja, lihtsalt tuleb ausalt ära deklareerida. Kui on selline seadusenõue, siis sooviksin viidet.
    Küsimust korrates: kas seadus/kohtupraktika/maksuameti regulatsioon nõuab, et raamatupidamiskandele peab vastama kanne väärtpaberikontode vahel? Minu kümmekond tundi seaduselugemist sellist nõuet ei tuvastanud. Siit saadud vastuste põhjal tundub, et seda polegi.

  • Pedant | 03.01.2020 kell 21:41

    Mis on kogu su jauramise mõte, millist tulemust soovid saavutada?

  • ssh | 03.01.2020 kell 21:48

    Soovin viidet seadusele, mis nõuab, et raamatupidamiskandele peab vastama kanne väärtpaberikontode vahel. Tänan ette viisakate ja informatiivsete vastuste eest.

  • Folie Douce | 04.01.2020 kell 10:52

    Raamatupidamises tehakse kanded vastavalt toiminud tehingutele.
    Kui kodanik soovib teha kandeid ilma sisuta siis las ta teeb.
    Pealegi on kodanik usaldusühingu täisosanik ja vastutab ise ühingu raamatupidamise eest.

  • bb | 04.01.2020 kell 13:55

    Kui ta nii väga tahab sellist kannet teha, siis tehku kokkuleppe dokument eraisiku ja usaldusühingu vahel väärtpaberite valdaja kohta.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.
Logi sisse Registreeru