Igasugune tööandja vara tuleb tagastada töölepingu viimasel päeval ja vara peab olema samas seisukorras nagu sa selle vastu võtsid, vara kasutamiseks andmisel tehti kindlasti üleandmise akt milles defektid kirjas.
Loe täpselt oma lepingut. Millise dokumendi alusel sa tööandja vara üle andsid?
Sul on õigus teha järelpärimine saamata tasude kohta. Tööandja peab vastama ja põhjendama viivitust.
Sul on õigus esitada omapoolne kompromissi ettepanek (tõenditega) vara seisukorra kohta.

Vara kasutamisel on alati vara vastuvõtmise akt, vara kasutamise eeskirjad (reeglid), vara tagastamise akt.
Arvatavasti oled millegi osas vastutav ja sel juhul pole mõtet hakata vaidlema.
Seni kuni vara suhtes on vaidlus töölepingust tulenevate mõlema osapoole nõuete osas, seni pead olema kannatlik ja läbirääkimistele avatud.

Kui tööandja leiab, et töötaja on tekitanud ettevõttele varalist kahju ja soovib selle hüvitamist, siis peab ta esitama töötajale kahjunõude. Antud juhul tundub, et mingit nõuet ei ole esitatud, lihtsalt põhjendatakse lõpparve mittemaksmist väidetava kahju tekitamisega. Selline käitumine on ilmselgelt ebaseaduslik.

Tööandja on kohustatud lõpparve välja maksma töötaja viimasel tööpäeval isegi siis, kui tal on kahjunõue töötaja vastu. Lõpparvest võib teha kinnipidamisi (välja arvatud ettemaksete tagastused) ainult töötaja nõusolekul.

Soovitan teemaalgatajal esitada tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga) nõue lõpparve viivitamatult välja maksta koos hoiatusega, et vastasel korral pöördub ta töövaidluskomisjoni.

rmp.geenius.ee/toooigus/jurist/kas-ja-mida-tohib-tooandja-lopparvest-kinni-pidada-2013-06-25

Kaire, ära jaura!
töölepingu osapooltel on antud juhul teiseteisele nõudmisi ja lahendatakse kompromissiga,
pole ju tegemist mingite rahade “KINNIPIDAMISEGA”.
ära anna anna sellist nõu, mis reaalses töösuhtes ei toimi!
pole mingit alust pöörduda töövaidluskomisjoni!

tööandja vara tuleb tagastada töökorras, enne pole töötajal midagi nõuda ega protestida

Tööandja vara tagastatigi viimasel tööpäeval. Väike mõlk uksel ei tee autot sõidukõlbmatuks, see on rohkem iluviga.
Kui tööandja tahab sellegipoolest töötajalt hüvitist nõuda, siis peab ta käituma korrektselt – esitama kahjunõude, aga enne seda kindlaks tegema nii kahju kui ka töötaja süü suuruse. Kahjunõede esitamisel peab tööandja arvestama sellega, kas kahju tekitati tahtlikult või oli tegemist hooletusega ja mil määral. Loe TLS § 74.
Hetkel on tööandja alusetult terve lõpparve kinni pidanud ja töötajal on täielik alus pöörduda töövaidluskomisjoni, kui tööandja jätkab jauramist ja lõpparvet välja ei maksa.

Lõpparvest ei tohi kinni pidada,et mingil autol on iluvead.Tööandja pole küll see isik kes määrab kahju summa kui juhul ise ei nõustu.Millal tekkisid mõlgid ,sõna sõna vastu,tööline ei pea midagi tõestama kui selline anti siis järelikult sellise ka tagasi saad,kui tööandja väidab,et andis mõlkideta las tõestab.Muidugi oleks pidanud need “mõlgid” tööle asumisel registreerima.Lõpparve maksmata jätmisel TVK ei muud.
Mulle anti firma poolt juhi kohustused auto kasutamise kohta ja seal on pikalt kirjas kõik,kui sulle pole kohustusi auto kasutamise kohta esitatud siis tagastadki firma vara nagu iga tööriista mis töö käigus kulub,kui ei ole vastutust varale siis mida saab nõuda.

Kas te arvate et NEIU rääkis siin kogu tõde?
Pole tark tegu talle ette anda soovitusi ainuüksi oletuste pealt.
NEIU tahab mingil moel oma seisukoha kinnitust ja arvab seda foorumist saavat.

Soovitan küsijal lugeda ka analoogse olukorra kohta Tööinspektsiooni selgitusi
rmp.geenius.ee/toooigus/jurist/tooandjale-tekitatud-kahju-huvitise-kinnipidamine-tootasust

Siin kenasti välja toodud õigused/võimalused ja kaohustused

aga aga mis siis ikka juhtuma hakkab kui tekitatud kahju peetakse kinni puhkusehüvitisest, mitte töö eest saadavast tasust? tööandja maksab välja töö eest saadava tasu, aga hüvitised jäävad ootele seniks kui vaidlus on lahendatud….
ma tean mitmeid juhtumeid kus töötajalt nõutakse rikutud (pahatahtlikult) töövahendi või arvuti kahju tekitamise eest hüvitist – hüvitise nõue hüvitise nõude vastu

tasaarveldatud nõuded on mõlemalt osapoolelt võlaõiguslikud nõuded, v.a. töötasu mis on TLS alusel kohustuslik maksta

kus on see NEIU35 nüüd kui vajalik lisaselgitust?
mida me siin omavahel heietame—-

nõuded tuleb tasaarveldada enne lõpparve välja maksmist – siililegi selge

Venemaal tehakse tasaarvestus õhku lastud sõdurite omastele,pole sõdurit pole palka ega hüvitist,sest pole inimest pole probleemi.
§75 Varalise vastutuse kokkulepe.
§75(1) Varaline vastutus kehtib üksnes juhul ,kui (2)1) jne.
§78 (1 Ei või palgast tasarvestust teha.

Siin on hulk õigeid vastuseid.
Küsijale: Tööinspektsioon Mäealuse 2/3, 12618 TALLINN ti@ti.ee
Helistage +372 640 6000 tööpäeviti 9.00-16:30
NB! Algav nädal on erandlik: 15.-16.aug on TI-s tavapärane tööpäev.
17.aug. ainult 9-12, 18.aug telef. ei tööta, 19.aug 9-15

varaline vastutus on igal äriühingul erinev ja üldistada ei ole mõttekas,
aga üks on selge – töö eest saadav tasu tuleb välja maksta, aga igasugused muud hüvitised selles kontekstis saab nõuete kaudu tasaarveldada

http://www.raamatupidaja.ee/koik-lood