• abi palun |

    Seoses km kohuslaseks võtmisega 2017 algusest tekkepõhise rmtp alustamine.

    2016 lõpuga on fiel kantud kuluks põhivarad summas 2200, kas tekkepõhist alustades peaksin need varad nüüd arvele võtma?
    D põhivara
    K muud reservid

    ja neilt amorti ka hakkama arvestama? Arordi arvestust alustan 2017 aastast või tagasiulatuvalt arvestan amordi alates soetamise algusest?

    2017 kassa algsaldo 0, aga pangas on rahajääk, kuidas sellega? Kas teen kande
    D pank
    K omaniku sissemaks

    2016 aastal tehtud kulu lõpetamata ehitusse, kas selle võtan nüüd ka 2017 arvele
    D lõpetamata ehitis
    K muud reservid

  • aga |

    mis vajadus sunnib teid tekkepõhist rmtp-d tegema?

  • abi palun |

    Käibemaksu arvestust lihtsam pidada.
    Lisaks on nii ehk naa vaja esitada fie bilanssi Priale.

  • abiks |

    FIE üleminek kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele raamatupidamisele:

    1. FIE teostab ettevõtluses olevate varade inventuuri seisuga xx.xx.201x (üleminekubilanss).

    2. Enne tekkepõhisele raamatupidamisele üleminekut soetatud vara jääke arvestab FIE tekkepõhises raamatupidamises järgmiselt:
    1) soetatud ja soetamisel 100% kuludesse kantud pv objekte tekkepõhises raamatupidamises arvele ei võeta. Sellelt pv-lt tekkepõhises raamatupidamises amortisatsiooni ei arvestata.

    2) kassapõhise raamatupidamise kohaselt soetatud ja kuludesse kantud, kuid ettevõtluses veel kasutamata materjalide jääke tekkepõhises raamatupidamises arvele ei võeta. Nende tegelikku kasutamist ettevõtte kuludes ei kajastata.

    3) soetatud ja osaliselt amortiseeritud pv objektid võetakse tekkepõhises raamatupidamises arvele nende jääkmaksumuses. Amortisatsiooni arvestatakse edaspidi jääkmaksumuselt.

    4) võetakse arvele enne tekkepõhisele raamatupidamisele üleminekut tekkinud nõuete (debitoorse võla) ja kohustuste (laenude ja kreditoorse võla) jäägid.

    5) võetakse arvele ettevõtte kassas ja arvelduskontol olev raha.

    3. Kassapõhisest raamatupidamisest tulevad tekkepõhisesse raamatupidamisse üle inventuuriaktide põhjal:

    1) ostjatelt laekumata arved, mis kassapõhises raamatupidamises on tuludes kajastatud enne üleminekut tekkepõhisele raamatupidamisele
    D 1xxx Ostjatelt laekumata arved
    K 2xxx FIE ärikapital

    2) amortiseerimata pv
    D 1xxx Põhivara
    K 2xxx FIE ärikapital

    3) tasumata laen
    D 2xxx FIE ärikapital
    K 2xxx Laen

    4) võlad tarnijatele
    D 2xxx FIE ärikapital
    K 2xxx Võlad tarnijatele

    5) Raha pangas
    D 1xxx Pank
    K 2xxx FIE ärikapital
    FIE-l võib olla veel teisi pangakontosid, kust ta antud ettevõtte äritehinguid ei teosta. Neid ta ettevõtte bilansis ei näita. Kui ta kannab sealt üle täiendavaid summasid oma ärisse (ettevõtte kassasse või arvelduskontole), siis suureneb ettevõttes vastavalt kassa või arvelduskonto jääk ning FIE ärikapitali jääk. Kui ta võtab ärist raha välja, siis väheneb raha kassas või arvelduskontol ning FIE ärikapitali jääk. Kontoplaanis võib eraldi luua konto nt 2xxx FIE isiklikuks tarbeks ärist väljavõetud summad (see konto on konto 2xxx FIE ärikapital kontrakonto, bilansis nende saldod ühendatakse)
    Allikas: Erik Linnaks, FIE raamatupidamine

  • abi palun |

    Kas saan artiklist õigesti aru?

    Kassapõhise arvestusega fie üleminekul tekkepõhisele raamatupidamisele ei võta inventuuriga algbilansis arvele varem soetatud põhivarasid üldse, kuna need ju soetamisel kõik otse kuluks läinud??

    • Kris |

      Jah, ka mina saan nii aru. Ühest küljest vaadatuna on see muidugi loogiline, samas poleks ka loogikavastane need varad ikkagi arvele võtta koos 100%-lise amortisatsiooniga. Eks see ole iga inimese (FIE või tema raamatupidaja) käekirja küsimus, kas tahetakse pidada lisaks veel bilansivälist arvestust, sest ega lõpuni amortiseerunud vara ju päris ära unustada ka tohi. Kui ta seisab nulliga bilansis, siis kaasaegseid raamatupidamise programme kasutades on lihtsam arvestust pidada, kui vara läheb mahakandmisele, müüki, isiklikku kasutusse vmt.

  • abi palun |

    Siin ongi murekoht! Erinevatel raamatupidajatel täiesti erinevad seisukohad.

    1) üldse mitte arvele võtta
    2) võtta arvele soetusmaksumuses, amorti mitte arvestada, müümisel või maha kandmisel ka soetusmaksumuses arvelt maha
    3) võtta arvele jääkmaksumuses (soetusmaksumuses – arvestada tagantjärele amort), tekkepõhiselt edasi amortiseerida tavalises korras

    Kas ei peaks olema seadustest tulenevalt selgelt ja üheselt mõistetav?

  • ? |

    no ei saa ju võtta arvele soetusmaksumuses vara, mis on juba kuluks ära kantud. Kas need on tõesti raamatupidajad, kes sellist arvamust levitavad? Eriti huvitav on veel seisukoht, et kuluks kantud varal on jääkmaksumus??? Sellistelt tahaks kohe küsida, et kuidas on võimalik ühte võileiba kaks korda ära süüa?

  • abi palun |

    Tõsi, segadus on suur.

    Põhjendatakse, et kui nüüd alates 2018 tekkepõhiselt toimetad ja 2018 põhivara ostad, võtad ka soetusmaksumuses arvele ja hakkad amorti arvestama.

    Samas maksunduse seisukohast teed 2018 fie tuluka kassapõhiselt ja seal kannad ostetud põhivara ikka kuluks.

    Ehk ka edaspidi jääb nii, et tuluka alusel kulusse kantud põhivara on sul tekkepõhises arvestuses arvel ja amortiseerid seda.

    • ? |

      sul ikka kõik segi nagu puder ja kapsad. Ühte vara ei saa käsitleda korraga kahel erineval moel.

  • Kris |

    ?, sa ei jaga ise matsu välja. Just nii ongi, maksustamine käib kassapõhiselt ühtede reeglite järgi ja tekkepõhine rmp arvestus peaks käima ka FIE-l seadusi ja toimkonna juhendeid järgides.
    Seega sõltumata sellest kas vara soetamisel on selle eest 100% tasutud või tasutakse osade kaupa (liising), peaks vara arvel olema ikka nii nagu RTJ-d ette näevad.

    • ? |

      no siis tee mulle ka selgeks, kuidas saab ühte võileiba kaks korda ja veel kahel erineval moel ära süüa?

  • Kris |

    ?, ära mõtle kogu aeg võileivast :)

    Kui FIE ostis 6 kuud tagasi kombaini, mis maksis 100K, siis ütle mulle mille alusel saab öelda, et see on juba 100% kuluks kantud? Ei saa ju, sest kui FIE ei teinud tekkepõhist raamatupidamist, ei kandnud ta ka midagi kulusse.
    Igati loogiline on, et kombain võetakse 01.01.2018 (algbilansis) PV-na arvele soetusmaksumuses 100K miinus mingi osa amorti ning edaspidi toimub kuluarvestus nagu seadused ja juhendid ette näevad.
    Ja kassapõhine maksude maksmine ei puutu ju üldse kuluarvestusse (see kombain võib olla välja ostetud või ostetakse teda jupikaupa liisinguga). Ega OÜ-d ju ka oma kuluarvestust makseviisist sõltuvalt tee.

  • xxx |

    Kui FIE 2017.a. kassapõhist raamatupidamist tehes ostis kombaini siis ta just kandiski selle kombaini kuluks ja suure tõenäosusega oli 2017.a. kahjumis ja seda kahjumit saab ta nüüd tulevaste aastate kasumi vähenduseks kasutada.
    Kui sedasama kombaini nüüd amortima hakata läheb topelt kuluks. Et nii ei juhtuks tuleks ka 2017 ümber teha aga milleks, kogu tekkepõhine asi on käibemaksu pärast, aasta deklar MTA-le tehakse kassapõhiselt.

  • Kris |

    Kuidas topelt kuluks? Ega siis keegi E-vormi peale amortisatsioonikulusid pane, ikka reaalselt pangast/rahakotist välja läinud raha.
    Ja nagu ma ka mainisin, ei pruugi olla kombain veel välja ostetudki, sel juhul lähevad 5 aasta jooksul E-vormile ikka liisingu põhiosa maksed, mitte mingi arvestuslik amortisatsioonikulu.
    Miks te ajate segi kassapõhiseid väljamakseid tekkepõhise arvestuse pidamisega?

  • * |

    Olen nõus sellega, et kui FIE 2017.a. kassapõhist raamatupidamist tehes ostis kombaini ja kandis selle kombaini kuluks, ehk põhivara soetuse kogusummas kandis Päevaraamatus kuludesse, ei saa see bilansis põhivarana üleval olla kuna on juba kasumiaruandes kajastatud (raha (-) bilansis ja ost/kulu kasumiaruandes). Kui Fie ei kannaks oma põhivara soetused Päevaraamatus kuludesse, vaid kannaks kuludesse oma ettevõtlusse ostetud põhivara amortisatsioonisumma, vot siis on võimalik ostetud põhivara võtta arvele ja kajastada bilansis. Sellisel juhul peab lihtsalt iga aasta lõpus tegema korrigeerimised. Samamoodi FIE, kes peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust, peab iga aasta lõpus korrigeerima oma tekkepõhised andmed kassapõhiseks. Ja nii saabki olla, et põhivara on bilansis üleval ja tuludeklaratsioonil kantud ettevõtluse kuludesse.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.