• Maigi |

    Sain hiljuti MTÜ üheks juhatuse liikmeks(eelmine juhatus astus tagasi ja lahkus MTÜ liikmeskonna hulgast). Ülejäänud uute juhatuse liikmetega bilanssi vaadates selgus, et meil on bilanss igal osakonnal eraldi koostatud. Kas selline tegevus on lubatud, et igal osakonnal on oma raamatupidaja ja osakondade põhivara arvestatakse eraldi(arveldusarved on igal osakonnal)? Näiteks kunsti ja kultuuriosakonnal on arvel muusikainstrumendid ja muud tarvikud, samas koolituste osakonnal on oma projektorid ja muud asjad eraldi.
    Kas piisab sellest, et majandusaasta aruande jaoks paneme kõik praegu eraldi asetsevad bilansid kokku või pean täiendavalt esitama mingeid dokumente?
    Lisaks tekitab kahtlusi MTÜ-sisene rentimine, kas MTÜ üks osakond saab rentida majasiseselt teisele põhivara? Meil on aastaid olnud nii, et kunsti- ja kultuuriosakond on rentinud koolituste osakonnale õmblusmasinaid teatava tasu eest ja on väljastatud arveid ühest osakonnast teise.

  • Kaire. |

    Mida ütleb sellise raamatupidamisarvestuse kohta ühingu raamatupidamise sise-eeskirjad?

  • Maigi |

    Raamatupidamise sise-eeskirjad ütlevad ainult seda, et bilanss ja raamatupidaja(d) on igal osakonnal eraldi, kui osakonna esindaja seda soovib – rohkem ei loe siit midagi välja. MTÜ on töötanud ligemale 20 aastat ja kogu selle aja oli sama juhatuse koosseis. Töötajaid on hetkel MTÜs ligikaudu 80(enamus osalise koormusega) ja töölepingud või muud VÕS-lepingud on sõlmitud igal osakonnal eraldi. Plaanime MTÜ struktuuri reformida, sest töötajaid võiks olla vähem ja kaks osakonda on sisuliselt mõttetud, sest nende eesmärk on sama.
    Põhikirja järgi on juhatusel õigus luua juhatuse juurde pearaamatupidaja ametikoht, kelle ülesanne on hallata ja kontrollida osakondade raamatupidajate tööd – kas selline töökoht tasuks loomist? Viimased 8 aastat on ilma sellise ametikohata hakkama saadud.
    Hetkel on tööl 12 raamatupidajat ja igal ühel on oma kindel rida omas osakonnas, osakondi on kokku 7. Kas kellelgi on ideid, kuidas lihtsustada raamatupidamist? Ise oleme juhatuses mõelnud järgmisi variante:
    a) luua eraldi raamatupidamise osakond ja koondada raamatupidamine sinna alla kokku
    b) ühtlustada osakondade töö ja kujundada selle baasil ümber raamatupidamine

    • heh |

      7 osakonda ja 12 raamatupidajat? Kõlab nagu vanal heal nõuka ajal, kus igas ettevõttes oli terve raamatupidamisosakond kümnete raamatupidajatega ja kogu arvepidamine käis paberi-pliiatsiga. Uskumatu, et tänapäeval veel midagi säärast võib leida.

  • Ülle |

    Kirjutad, et kõik on eraldi, kuid keegi on ju pidanud ikka need asjad kokku võma. Mitut aastaaruannet ei saa ju ühe ettevõtte kohta esitada. Deklaratsioonid? Ei saa ju nii, et iga üksus esitab enda oma TSD.
    Eks see üks või mitu osakonda ongi ettevõtte juhatuse otsustada. Kas nad tahavad näha kuidas mingi osakond töötab või piisab ühest nn. potist.
    Pakun, et see nn eraldi arvestus on selleks, et näha milline osakond millist tulu teenib. Need eraldi üksuste vahelised arved ongi vast selleks, et kõik tahavad tulu teenida ja näidata, et on kasumis. Näiteks üks osakond ostab toorme ja see viiakse teise nn üle, siis esimese osakonna majandusnäitajad kannatavad. Seega siis omavahelised arved.
    Kuid kas selleks on vaja nii palju raamatupidajaid? Tänapäeva programmid lasevad teha raamatupidamist ühes programmis osakondade lõikes, kus kõik lõpuks kokku jookseb.
    Eks see ongi kõik juhatuse otsustada.

  • Annika |

    Kurb on selle asja juures see, et MTÜ, kes suure tõenäosusega elab annetustest või toetustest, peab üleval sellist suurt kaadervärki (7osakonda, 12 raamatupidajat), kulutades sinna annetajate raha.

  • rein |

    uskumatu mis toimub! mittetulundusühing ???
    kas eesmärgiks on siis TULU teenimine?????

  • Maigi |

    Me eeldame, et eraldi arvestus on selleks, et kontrollida tulusid – mõni osakond, mis on minu arvates täiesti mõttetu, tuleks juba seetõttu sulgeda, et need osakonnad püsivad suuresti püsti ainult tänu teistele osakondadele. Näiteks suveniiride müügi ja valmistamise jaoks ei ole vaja eraldi osakonda, kui nagunii on olemas osakond, mis tegeleb samade toodete edasi müümise ja ürituste korraldamisega. Meil on annetused minimaalsed(keskelt läbi 10% kogu aasta eelarvest) ja ülejäänu on ettevõtlustulu, mis siis saadakse kas koolituste, käsitöö müügi või muude teenustega. Raamatupidajate rohkuse kohapealt võin öelda, et siin vist osutatakse teenusena teistele ettevõtetele raamatupidamist, sest koolituste osakonna bilansis on tulude kirjena raamatupidamise teenuse ettemaksed, mis tulevad osaühingutelt, ja millegi pärast on seal ka raamatupidajaid 5, kui kõigil teistel osakondadel on 1-2.

    Deklaratsioonide osas avastasime, et neid esitab meil üks kindel inimene, kes on üldse kõige väiksema osakonna palgal. Samas majandusaasta aruandeid on koostanud kõik osakonnad – üks osakond koostab terve asutuse bilansi juhatusele kinnitamiseks – ilmselt nii ka jääb, sest see süsteem on juba arusaadavam, et aruannet tehakse korda-mööda.

    Praeguseks oleme siin juhatusega koos istunud 2 nädalat ja koostanud erinevaid skeeme, kuidas raamatupidamist ja juhtimist lihtsustada. Fakt on see, et igal kolmapäeval on tööl 73 inimest ja ühingu ruumid on rahvast täis. Mulle veel ei jõua kohale, kuidas sellist kaadervärki juhitud on seniajani – osakonna esindaja, MTÜ juhatus ja siis veel mingi administratsioon ja veel mingid imelikud töölised, kes teevad mingeid asju, millest me veel aru ei ole saanud. Ma eeldan, et meil võiks olla tööl 30 inimest + need teenust osutavad raamatupidajad, ülejäänud tuleks töölt vabastada, sest nii saaks inimesed täiskoormusel tööle panna.

  • Annika |

    Kas tõesti suveniiride müügi ja käsitöö valmistamisega elab nii hästi ära, et saab palgal hoida 73 inimest? See tundub küll olevat üks uskumatu MTÜ.

  • Maigi |

    Mina ei saanud ka alguses aru, olin tavaline lihtliige, aga nüüd on endal mõtted otsas. Eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid piirkondliku elu edendamine(nagu näha on siis kõigele lisaks teeme kohalike mikroettevõtjate raamatupidamist).
    Palgal on meil 80 inimest – seitse neist on majas ainult korra kvartalis ehk, sest töötavad keskmiselt kaks tundi kuus(kui sedagi). Enamus meie töötajatest teenib sandi-kopikaid(väga lähedal miinimumpalgale), aga on töö ja palgaga rahul. Enamik töötajatest käib mingeid projektidega rahastatavaid koolitusi tegemas valla teises otsas, aga on meie all kirjas – näiteks õpetavad eakaid kokkama vms.

  • Annika |

    Miinimumpalk on praegu juba 584 eur, pluss maksud. Mina aru ei saa, kust tuleb raha, et maksta inimestele, kes pea-aegu tööd ei teegi.

    • online |

      Kui osa inimesi töötab osaajaga ja osal on mitmeid töökohti, siis pole mõtet rääkida miinimum töötasust ega miinimum sotsmaksust. Osa inimesi kindlasti pensionisaajad või üliõpilased või väikelapse vanemad.

      Aga jahhhh – mittetulundusühingute tegevuse järelvalve puudub täielikult ja nad teevad mida heaks arvavad.
      Maigi valgustas kõiki meid.

  • Maigi |

    Ma ei ole öelnud, et kõik töötavad selle miinimummääraga ja täiskoormusel – kui töötaja töötab ühes kuus kokku 20 tundi, siis teeb see meie tunnitasu(3,50€/h) arvestades 70.00€ brutopalgaks.

    • jaah |

      isegi kui võtta, et kõik 73 inimest saavad ca 70 eurot (millegipärast ei usu), siis sellele lisanduvad ikkagi veel maksud ning kokku tuleb juba ligi 7000. Ja ma julgen küll kahelda, et kõik nii väikese tasuga töötavad. MTÜ-s, mis tegeleb suveniiride ja käsitööga?? Siiani kuuleme, et käsitöölised kurdavad, kuidas käsitöö ja selle müügiga kuidagi ära ei ela, ja nüüd tuleb välja, et mingi MTÜ elab kohe nii luksuslikult, et säärast suure tehasega võrreldavat meeskonda üleval pidada. Midagi on siin mäda, seltsimehed.

  • Rita |

    Kuulge seltsimehed, kas need targutajad siin üldse on viitsinud teemasse süveneda??? Sügavalt kahtlen. Palun lugege korra uuesti – selle mainitud MTÜ osas on siin kirjas, et MTÜ EI TEGELE ainult käsitööga, vaid raamatupidamise, külaelu arendamise, koolituste ja kõige muuga. Oli ju öeldud, et MTÜ-l on mitu osakonda. Teie võtate siin kinni ainult sellest sõnast – käsitöö. Koolituste äris liiguvad teatavasti suuremad summad – alles jäi silma ühe koolituskeskuse koolitus, mille hind 50 loengutunni eest oli üle 2000€.

    Minul on samuti MTÜ, mis tegeleb paljude asjadega – alustades raamatupidamisest ja lõpetades söödapeedi müügiga.

    Lisaks juhin tähelepanu, et meil on ka selline MTÜ olemas nagu Uuskasutuskeskus, mille käive on siin juba miljonites ja töötajaid on üle 100! Selle puhul võib väita, et eesmärk on tulu teenimine.
    Palun kontrollige üle, kui ei usu, et selliseid MTÜ-sid leidub: http://www.inforegister.ee/80201865-UUSKASUTUS-MTU

    Tõesti Eesti riigis ei ole võimalik muuta MTÜ-d OÜ-ks ja vastupidi.

    Teema algatajale – ilmselgelt siinses foorumis ei vastata küsimustele, vaid hakatakse nokkima üksikuid sõnu, mis minu meelest võiks jääda ära ja tegeleda küsimuse sisuga.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.