• Inga |

    Kas korteriühistu poolt esitatavate kulu- ja remondifondi maksete arveid piirab tagasiulatuvalt mingi periood?
    Nimelt, ühistu tegevus on paariks aastaks soikunud, nüüd taaselustatakse. Selgub, et juba paar aastat ei ole korteriomanikele saadetud ei kommunaalteenuste eest tasumiseks arveid ega remondifondi kogumise arveid/saldosid. Kui pikalt tagasiulatuvalt seda teha tohib ilma, et korteriomanik võiks keelduda nende maksmisest?

  • Kaire. |

    Alustada tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ja majanduskava kinnitamisest. Ilma majanduskavata ei või ühistu omanikelt koguda mingeid makseid ja kui mõni omanik keeldub maksmast, siis ei aita ka kohtu poole pöördumine. Majanduskava tagasiulatuvalt kinnitada ei saa, kuid sellega võib kehtestada suuremad haldus-, hooldus- ja remondifondi tasud, nii et ka varasemad kulud saaks kaetud.
    Majanduskava koostamisel vaadake ka põhikiri üle. Seaduse järgi tuleb kõik kulud, kaasa arvatud korteri poolt tarbitud vesi, gaas, elekter ja muud mõõdetavad kulud, jagada kõigi vahel ruutmeetripõhiselt, kui põhikirjas ei ole sätestatud muud jagamisviisi.

  • Liis |

    Tere!

    Kui seoses kontrolliga tuli välja, et korteriühistu liikmetele on paar aastat tehtud sooja ning külma vee eest arveid edasi väiksema koefitsiendiga, kui on sisse tulnud arved ning erinevus on juba väga suur,
    kas sellisel juhul võib kõikide ühistu liikmete nõusolekul katta selle puudujäägi ka näiteks kogutud reservfondi jäägist vastavalt ruutmeetritele, sest põhimõtted on, et kulud on jagatud ruutmeetripõhiselt ja remondifondi kogutakse ka ruutmeetripõhiselt.
    Või saab paranduse teha selles osas alles uuel aastal, kui allkirjastatakse uus KÜ majanduskava?
    Kas majanduskava võib uue kinnitada ka veel sellel aastal (2024), et saaks parandused sisse viia veel selle aasta jooksul?
    Kuna summa on suur ja ei taha niigi koormatud KÜ liikemte käest lisaraha küsida, siis kui remondifondist ei saa seda tasaarveldada, siis kas on veel mingeid variante parandamiseks?

    Lootuses abile! Täpsustavad küsimsued oodatud.

    • rp |

      Otsige enesele üks korralik KÜ raamatupidamisega tegelev firma ja küsige neilt nõu. Veel on hind, mis koefitsiendist te räägite? Eeldatavalt on veefirmale arved makstud, siis millise kulueelarve rea alt? Kõigepealt laske teha oma KÜ raamatupidamine korda, tulud-kulud paika ja alles seejärel kutsuge kokku üldkoosolek ja võtke seal vastu otsus millest tekkinud vee-vahe kinni maksta või peavad omanikud ise omast taskust juurde maksma.
      Soovitan KÜ arvete tegemiseks ja raamatupidamiseks hakata kasutama KORTO programmi, jääks taoline jama olemata, koheselt oleks bilansist näha kas inimestelt on kokku korjatud vee-raha sama palju kui veefirmale maksmiseks vaja või mitte.

  • rp |

    Alustada tuleks sellest, et kas need kommunaalarved on siis maksmata? Väikese KÜ puhul võis keegi omanikest need väikesed üldelektri ja prügiarved ise oma kontolt maksta ja senini ei viitsinud neid kulusid teiste omanike vahel laiali jagada. Küte võis taolises majas olla kas gaasi- elektri- või puuküte, mida maksid kõik omanikud eraviisiliselt. Ainult oletused! Tagasiulatuvalt võis võlgnevusi vist 3 aastat nõuda. Mis remondirahadesse puutub, siis need jätaks üldkoosoleku otsustada, tegelikult jätaks kõik kuluread üldkoosoleku otsustada. Kui oma majast juhtoinast ei leia, otsige mõni haldusfirma, kes kõik teie eest ära teeb ja olulisemalt kallima hinnaga, kuid esitab kõikidele arved koheselt.

  • Liis |

    Tere!

    Arved on kõik hankijatele kenasti tasutud ning kenasti ka raamatupidamises arvel. Kuna korteriühistul on remondi tegemiseks kogunenud aastate jooksul kena remondifondi summa, siis tekkinud miinus on läinud sellest rahast – pangakonto jääk on väiksem kui peaks olema.
    Jah, veel on oma hind, mitte koefitsient, aga rakenduses Digimaja on kasutusel olnud arvete tegemisel vale hind. Mistõttu on ka kulud suuremad kui tulud.
    Ei tahaks eraldi ühistu liikmete käest seda raha välja nõuda, sest nemad ei ole selles süüdi, et arved on neile valedes summades esitatud paar aastat. Kui kõik ühistu liikmed nõus on, siis parema meelega vähendaks remondifondi ning lisaks ka aastaaruandesse vastavad selgitused juurde, kui see on võimalik teha.

    • Annika |

      Kui raha inimestelt juurde ei korja, siis tulebki need kulud katta kas siis hooldustasude või remondifondi arvelt. Kui muid fonde pole, siis ka muid valikuid pole.

    • Kaire. |

      Kui veekulu on jagatud ka ruutmeetripõhiselt, siis võib üldkoosoleku otsuse alusel vahe katta ka remondifondist. Kui veekulu on arvestatud aga tarbimise järgi, siis võib vahe remondifondist katmine olla ebaõiglane nende suhtes, kes tarbimise järgi maksaksid muidu vähem. Seega peaksid kõik korteriomanikud nõus olema.

      Olemasoleva remondifondi jagamiseks ei ole uut majanduskava vaja. Kui majanduskava ei ole siiani kinnitatud, siis tuleks seda teha niipea kui võimalik. Kui vana majanduskava on olemas, siis see kehtib kuni uue kinnitamiseni.

    • Liis |

      Tänud vastuste eest! :)

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.