• Tiina |

    KÜ otsustas võtta laenu remonditööde tegemiseks, ühistu liikmetele esitatakse laenu tagasimakse arvel vastavalt panga nõutud miinimum ruutmeetrihinnale. Esmakordne kogemus KÜ laenuga, lähtusin Maire Otsus-Carpenteri loengumaterjalidest ja kajastasin laenu järgmiselt:
    KÜ sai remondiarve: D laenunõue korteriomanike vastu, K võlg tarnijatele;
    KÜ sai laenu arve tasumiseks: D pank, K laenukohustus.
    KÜ kontolt võetakse maha laenuintress: D laenunõue korteriomanike vastu, K pank;
    KÜ kontolt võetakse maha laenumakse: D laenukohustus, K pank.
    KÜ liikmetele esitatakse arve: D nõue korteriomanike vastu, K laenunõue korteriomanike vastu.
    Igakuine KÜ liikmete arvetel kajastuv laenumakse kogusumma on suurem kui igakuine panga poolt mahavõetav laenumakse pluss intress. Seega on aasta lõpus tulemus, et laenunõude konto on väiksem kui laenukohustus. Kas nii võib jääda või olen midagi valesti kajastanud?

  • Annika |

    Tavaliselt on nii, et remonditööde tegemiseks hakkab ühistu koguma remondifondi, mille arvelt siis tasutakse nii pangalaen kui ka intress. Pole mingit vajadust, et see remondifondi nõue elanike vastu oleks täpselt võrdne panga poolt igakuiselt mahavõetava laenukohustusega.

  • Tiina |

    Aitäh vastuse eest! Remondifond ei puutu hetkel asjasse, küsimus just laenu kajastamises ja see põhimõte, et ühelt poolt võetakse üles KÜ laenukohustus, teisalt laenunõue korteriomanike vastu. Reeglina jagatakse aasta laenumaksete kogusumma kuude peale laiali ja esitatakse korteriomanikele vastavalt nende korteriomandi suurusele ruutmeetripõhiselt ning laenukohustus võrdub laenunõudega. Aga selles ühistus kinnitati laenu tagasimakse ruutmeetrihind juba laenuvõtmisel kokkuleppel pangaga ning korteriomanike tagasimaksete summa on suurem, kui aastane laenumaksete kogusumma. On kellelgi sellise situatsiooniga kogemust, kas jätangi nii, et laenunõue aasta lõpu seisuga on väikem kui laenukohustus ja lisan lihtsalt selgituse aastaaruande laenukohustiste lisasse?

  • Annika |

    Vahed nõuete ja kohustuste vahel on täitsa tavaline asi, seda mitte ainult pangalaenu puhul vaid ka kõigi muude teenuste vahendamisel (vesi, prügivedu, elekter jne.) Üliharva tekib olukord kus nõue sendipealt võrdub kohustusega. Vahed nõuete ja kohustuste vahel kajastuvad bilansi aktivas kontol Korteriomanike vahel jagamata kulud.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.