• Nupi |

    Ettevõtja on tasunud ostude eest firma pangakontolt kaardimaksega, kuid algdokument raamatupidamisse ei ole jõudnud. Ja nii päris pikka aega. Ikka jah, küll ma otsin. Nüüd tahaksin asja seaduse järgi ära klattida, aga ei tea, mismoodi. Palun abi.

  • Kaire. |
  • Pedant |

    Kõige lihtsam on muidugi tulumaks maksta aga kui kaardimaksest vähegi ainu saab millega tegemist siis võiks kulu tegija selgituse kirjutada, mis kulu see oli ja selle paberi alusel kuluks kanda. Käibemaksu tagasi loomulikult ei saa.

    • Kaire. |

      Mismoodi kulu tegija selgitus tõendab, et osteti just see ettevõtte jaoks vajalik vidin nagu kulu tegija väidab?

    • Pedant |

      Ja mismoodi korrektne arve kinnitab, et ettevõtluseks osteti?

    • :) |

      ei selline variant küll kuidagi läbi ei lähe. Pealegi, kuidas sa seda aimu saad? Tänapäeval müüvad enamus kauplusi 1000 ja 1 kõikvõimalikku asja, kaasaarvatud bensukad jms.

      Võimalusi on tegelikult 2; kas deklareerida nagu ettevõtlusega mitteseotud kulu, või siis maksab kulu tegija selle raha ettevõttele tagasi, kui dokumenti hankida ei viitsi.

    • Kaire. |

      Milleks siis üldse ostudokumente vaja on. Kirjutame aga iga panga väljamakse kohta selgituse ja asi klaar.

    • Pedant |

      Makske aga rõõmsalt tulumaksu, kes keelab. Mina pakkusin Nupile varianti. Välislähetusel erinevates keeltes käsitsi kirjutatud paberilipikuid usute aga korrektset selgitust mitte?

  • Kaire. |

    Targem on maksta tulumaksu kohe kui kuude või aastate pärast, mil maksuamet sellised omaloomingulised selgituskirjad kulude kohta algdokumentide seast nagunii välja praagib.

    • Pedant |

      Sa Kaire vist toimetad ainult teiste rahadega, et kergekäeliselt iga kahtluse korral maksu maksad. Oma firmas mõtleksid enne mitu korda, kas maksu tasumine on põhjendatud. Pealegi kuidas saad väita, et maksuamet selle välja praagib kui ise kunagi selliseid pabereid vastu ei võta?

    • Kaire. |

      Kui iga puuduva algdokumendi kohta võiks kirjutada lihtsalt selgituskirja, et vot tehti selline ja tollene kulu, siis poleks algdokumentide nõuet seadustes üldse olemaski ja ka tulumaksuseaduses ei eksisteeriks sellist paragrahvi, et algdokumendita väljamaksetelt tuleb maksta tulumaksu. Mis sinuga juhtunud on, Pedant? Tavaliselt sina sellist rumalat juttu nagu täna siin foorumis ei aja.

    • Pedant |

      Minuga ei ole midagi juhtunud, täiesti normaalset juttu ajan. Algdokument ei ole ilmtingimata ainult arve või tšekk, nõuded on raamatupidamise seaduses § 7:
      (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:
      1) toimumisaeg;
      2) majandusliku sisu kirjeldus;
      3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

      Käibemaksuseadus nõuab rohkemat aga nagu oma esimeses postituses kirjutasin, siis käibemaksu jaoks see selgitus ei sobi.
      Pealegi ei ole minu poolt soovitatud selgitus tekkinud tühjalt kohalt, on tehtud kaardimakse ja sealt näha, kuhu maksti. Selgituses täpsustatakse, mille eest maksti. Juhatus otsustab, kas on ettevõtluseks vajalik.
      Kui eraisikuga tehakse ost-müügi leping, see sobib? Mis see parem on?

    • ? |

      Pedant, sinu jutust võib tuletada, et kui ettevõtja võtab pangast hunniku raha välja, kirjutab paberi – raha kulutatud ettevõtte kuludeks – siis rohkem mingit selgitust raha kulutamisele olema ei peagi? Ettevõtte juhtkond ju kinnitanud, et raha kulus ettevõtte huvides… Ühtki arvet/tsekki ega muud dokumenti olema ei peagi ja niisama lihtsalt saabki ettevõttes rahadega majandada? Vahet ju pole, kas tehtud kaardimakse või võetud pangast raha välja. Millal see seadus vastu võeti, et ettevõtte raha kulutamise kohta võib ise suvalise paberi valmis sodida?

  • Nupi |

    Kallid inimesed olete:)
    Just sellist restarti oligi vaja.

  • Annika |

    Ka mina ei õua ära imestada kui kergekäeliselt mõni raamatupidaja annab ettevõtjale nõu maksta “kohe tulumaks” otsimata üldse muid võimalusi. Raamatupidajad unustavad sageli , kes neile tasu maksab. kelle huvisid nad peaks esindama. Raamatupidaja peaks olema ettevõtja poole kaldu ja andma nõu, mis on ettevõtjale kasulik. Antud olukord on ilmne näide, kus on muid võimalusi, et ei peaks maksma “kohe tulumaksu”.

  • kykakylakolla |

    On ju selge et maksu maksab ettevõtja ja ainult sel juhul kui ta kuluga nõus on.
    Pole vaja teha probleemi ühest pangakaardi maksest millel puudub dokument! Tee see dokument ise valmis.
    Ei pea olema arve või kviitung või tsekk.
    Kui raamatupidajale sai öeldud, et kanna ettevõtlusega seotud kuluks, siis tuleb ka nii teha. Olen ettevõtlusse kandnud võõrkeeles (välislähetus Hiinas, Nepaalis) kujundatud nn arveid ja tsekke.
    See seisukoht …….et kunagi kuskilt keegi kolmas (ametnik)hakkab midagi nõudma …… no ma ei tea kuidas üleüldse äritegevusega tegelda kui olla väriseja tüüp.

  • kykakylakolla |

    no mida sina kui raamatupidaja klattida saaks? kui sulle on öeldud et tehtud kulu on ettevõtlusega seotud, siis nii see on. Sinul pole õigust kanda deklarile tulumaksukohustust.

  • Kaire. |

    Muidugi ei ole algdokument ainult arve või tšekk, kuna igal ettevõttel on muidki majandustehinguid peale ostude ja müükide. Ettevõttesiseste tehingute puhul võib piisata tõesti ainult nendest kolmest rekvisiidist, kuid ettevõtteväliste tehingute puhul peavad dokumendid sisaldama veidi rohkem andmeid. Miks sa, Pedant, ei loe sama paragrahvi lõiget 1 ja 3?

    (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele TÕENDADA majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

    (3) Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta ESITATUD arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Sa võid neid selgituskirju panga väljamaksete juurde kirjutada kui põhjalikud tahes, need ei tõenda ikka mitte kui midagi. Sinu arust võiks siis näiteks osta Rimist naisele huulepulga, aga kirja panna, et osteti hoopis ettevõttele üks pakk koopiapaberit ja kulu tõendatud? Ei ole ju.

    Nagu kolmas lõik viitab, peab ostu-müügi puhul tehingu kohta esitama müüja arve, mis lisaks lõikes 2 nimetatule peab sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja andmeid tehingupoolte kohta. Üldjuhul on müüja andmed panga väljavõttelt kättesaadavad või vähemalt tuletatavad, kuid mitte alati. Kui näiteks panga väljavõttel on kaarditehingu juures müüja nimeks märgitud lihtsalt „kauplus“ või „kauplus puuhall“ vms, siis ka kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik selle järgi müüja juriidilist nime kindlaks teha. Arve numbrit või muud seesugust pole kaardimakse puhul panga väljavõttel aga üldse olemas. Seega pole neid andmeid kuidagi võimalik ka mingisse selgituskirja panna, kui sellise dokumendi koostamine üldse aktsepteeritav oleks.

    Neile aga, kes tunnevad muret selle üle, et ma kergekäeliselt soovitan klientidele kohe makse maksta, võin rahustuseks öelda, et nii see ei ole. Alati on võimalik pöörduda otse müüja poole, kui klient kuidagi arvet või tšekki üles ei leia, ja sealt korrektne algdokument saada. Kuid on juhtunud ka nii, et kui dokument lõpuks saabub, siis on selle peal naiste pesu, päikeseprillid, laste jalgratas või muud säärast, mida ettevõtte tegevusvaldkonda silmas pidades mitte kuidagi ettevõtte kuluks arvata ei saa, ükskõik kui „kaldu“ sa kliendi poole ka olla ei tahaks.

  • misasja |

    no kuule, tarkpea Kaire!
    päikeseprillid on hädavajalik töötajale välitöödel, laste jalgratas on ettevõtte mängunurgas kontoris või majutusettevõttes inventari koosseisus jne jne
    Kaire, sa näed maailma oma klientidele suunatud suunast ja ei oska üldistada.
    Tehing ei ole ainult mingi arve soetatud kauba või teenuse kohta. Kui ostad kaupa turult ja maksad pangakaardiga, siis saad ainult kviitungi summa kohta, mitte ostetud kauba nimetust. Tehing on toimunud ja juahtus kinnitab selle ettevõtlusega seotud kuluks.
    Kõik sinu jutt on ühe jäiga bürokraadist raamatupidaja seisukoht. Pole vaja afiseerida!

    • Kaire. |

      Puudulik lugemisoskus? Ma nagu kirjutasin, et selliseid oste ei saa kuluks pidada ettevõtte tegevusvaldkonda arvestades. Laste jalgratas juhatuse liikme kodukontoris? Päikeseprillid arvutite remondiga tegelevas ettevõttes? Hmm, nojah.
      Ja mis puutub turumüüjatesse, siis kui on juba hangitud kaardimakseterminal, on järelikult tegemist ettevõtjaga, kes on kohustatud andma müügi kohta korrektse nõuetele vastava dokumendi, mitte ainult mittemidagiütleva kviitungi.
      Aga eks vorpige edasi oma selgituskirju kirjutada ja nende alusel kulusid arvestada. Mis mul sest. Mina võin ju olla bürokraat, aga samas ka kindel, et maksukontrolli puhul minu klientidel ühtegi kuludokumenti välja ei praagita.

  • Annika |

    Ettevõtja on see, kes otsustab, mis kulusse kanda. Kui ettevõtja ütleb, et naiste pesu või päikeseprillid lähevad kulusse, siis nii ongi.

    • Kaire. |

      Jaa, Annika, nii on, et kui ettevõtja käsib raamatupidajal kulusse panna mistahes utoopilise asja, siis raamatupidaja seda ka teeb. Kuid raamatupidaja asi on juhtida ettevõtja tähelepanu sellele, et too peab kulu seotust ettevõttega suutma ka tõendada. Praktika näitab aga seda, et kui maksuametnik kahtleb mõne kulu tõepärasuses, siis ei hakata seda mitte rind kummis tõendama, vaid makstakse kähku raha ettevõtte kontole tagasi. Selline suhtumine on süvenenud seetõttu, et maksukontrolle tehakse viimasel ajal suhteliselt harva ja vahelejäämisel on odavam oma viga tunnistada ja parandada, kui hakata maksuametiga vaidlema ja riskida sellega, et too veelgi sügavamalt ettevõtte paberites tuhnima hakkab.

  • maksukontroll |

    maksukontroll ja maksukontroll …. nagu mingi koll … kogu aeg!!!😆
    Juhatusel on õigus teha otsuseid äritegevuse kulude kohta – nii nagu ta ütleb/kinnitab nii peab olema, maksuamet ei otsusta selle üle, ta polegi pädev otsustama sest ta ei tunne äritegevuse nüansse.
    Mul olnud ainult üks juhus 18 aastat tagasi, kui ametnik leidis pangakaardiga makstud naiste talvessaapa tseki – sorry! võtsin välja raamatupidamisest ja lasin juhatuse liikmel raha tagasi kanda. Hiljem on ametnik alati aktsepteerinud kulutused, mida juhatuse liige on kinnitanud ettevõtluse tarbeks (no ikka igatsugu asju…)

    • heh |

      huvitav küll, viidake seda teavet, kes ja kus on kuulutanud kehtetuks kõik seadused, kus räägitakse ALGDOKUMENDIST? Praegused kommentaatorid (peale Kaire) väidavad üheselt, et algdokument on suvaline paberilipakas, mille võib valmis kirjutada kes tahes ja kirjutada sinna mida iganes. Ma siis teaks ka oma klientidele öelda, et lollid, kes ennast ostude kohta arvete/tsekkide küsimisega vaevavad. Kirjutagu aga ise ruudulisele paberilipakale mingi sodi kokku ja kõik on OK…. Korrektne dokumentatsioon nagu kommentaaridest näha, on ainult lollidele… Maksuamet (audiitor) jms. mingu puu taha oma nõudmistega ja seaduseandjad sinna samasse.

  • Annika |

    Just nii ongi nagu Kaire kirjutab. Maksukontrolle tehakse harva ja vahelejäämisel on odavam oma viga tunnistada ja raha arvele tagasi kanda. Aga raamatupidaja ülesanne ongi anda ettevõtjale nõu, mis on talle kasulikum. See tähendabki seda, et raamatupidaja on ettevõtja poole kaldu, ta pole erapooletu tegelane.

  • 123 |

    Keegi pole ju siin väitnud, et korrektne dokumentatsioon on ainult lollidele….
    Dokument on ikka vajalik kande tegemiseks raamatupidamises, aga ALG dokument (kummaline väljend!) ei saa olla ainult arve. Olgu alg või teisane dokument -dokument on see kindlasti.
    Dokument on igasugune dokument – digitaalne, käsikirjaline, selgitus, nõue jne ükskõik kes selle dokumendi vormistab või väljastab.

  • Pedant |

    Mul küsimus Kairele. Kui firma teeb eraisikuga ostu-müügi lepingu, raha makstakse kassast, kas see on algdokument? Mis see parem on kui kaardimakse kulule lisatud selgitus?

    • Kaire. |

      Ostu-müügilepingul kinnitab eraisik oma allkirjaga, et ta on müünud ettevõttele just sellise kauba, sellises koguses ja sellise hinnaga nagu lepingus kirjas. Samuti ostu eest tasumist, kui lepinguga on ette nähtud, et ostu eest tasutakse sularahas. Miks see ei peaks algdokument olema?

    • Pedant |

      Selgituse allkirjastab inimene ka :)

    • Kaire. |

      Jaa, kui sa lähed selle selgituskirjaga müüja juurde ja lased tal selle allkirjastada, et oled tõesti talt ostnud, mida oma selgituses väidad, siis muidugi võid kulu tõendatuks lugeda. Kuid kas ei oleks palju lihtsam sellelt müüjalt kohe korrektset ostudokumenti küsida?

  • kykakylakolla |

    kas te aru ei saa et Kaire on ” kõiketeadja”?????!!!!!
    teised tunnustavad dokumendiks igasugust asja ja pole mingit probleemi, isegi mitte ametnikega.
    ma ei tahaks teha mingit tegemist sellist tüüpi raamatupidajaga kel alati rusikas püsti

  • Muhkus |

    Mul tegelikult päris kahju, et maksuameti kontrolle nii vähe on…

  • @ |

    Miks peaks mingi riigiametnik eraettevõtlust kontrollima?
    Riigiametnik kontrolligu riigiasutuste ja riigile kuuluvaid äriühinguid. Sealt ju kanditakse välja tohutuid summasid (tallinna sadam, riigikogu ise)
    Teie siin vaidlete tühjatähja tseki pärast, mis pole üldsegi vaidlemist väärt – algdokument !!! no tule taevas appi!

    • Pedant |

      Nojah, eks siis eraettevõtja ehitagu endale ise sõiduteed ja kiirabi/tuletõrje peale ärgu lootku ja oma lapsed koolitagu algkoolist peale oma raha eest välja. Päris nii ka ei saa mõelda, et ettevõtja ei peaks üldse riigi heaks panustama või panustab niipalju kui tahab. Küll aga on arutluse koht, mille eest peab maksu maksma ja mille eest mitte. Maksuamet kontrollib, kas ettevõtja on seadusest õigesti aru saanud ja nõutavad maksud ära maksnud. Nii need asjad maailmas käivad.

  • Tiina |

    Lp.ettevõtjad. Tekib küsimus milleks meile üldse seadused. Maksate ise oma ravimise kulud jmt ja saate kenasti ettevõtluskuludesse kanda. Töötasu nagunii ei armasta te endale maksta, nii et katsuge ettevõtluse tuludega oma kulud kinni maksta, vaadake kas jätkub.
    Kairel õigus, et raamatupidaja asi on ettevõtjat seadustest informeerida ja eks ettevõtja siis võtab vastutuse oma ettevõtluskulude eest.

  • RMP.ee toimetus |

    Küsimusele, mis on ja mis ei ole algdokument raamatupidamise ja ettevõtluseks tehtud kulu mõttes, vastab Grant Thornton Balticu vandeaudiitor Kristiine Villemi: rmp.geenius.ee/maksud/kaibemaks/mis-on-ja-mis-ei-ole-algdokument

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.