Kui tegemist on vääramatu jõu tingimustega, siis ei kehti töölepingu tingimused ega kohustused.

Töölepingu õiguslik alus on Võlaõigusseadus.
VÕS § 97 ja 103.
Vääramatu jõud välistab või piirab võlgniku vastutust (antud juhul tööandja vastutust).
Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisega on tegemist juhul, kui ühe lepingupoole kohustuste täitmine on muutunud oluliselt raskemaks.Vääramatu jõu tingimused on siis, kui kohustuste täitmine on (vähemalt ajutiselt) muutunud võimatuks.

Küsimus on selles, kas töötajal on õiguslik alus esitada tööandja vastu nõuet.
Nõuete esitamine käib alati võlaõiguslikult, seega VÕS alusel.

§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
http://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094#para35

Mingist vääramatust jõust ei ole siin juttugi.

Tööandja pole süüdi selles olukorras.
TLS § 35 ei ole rakendatav.

Asjaolusid arvesse vüttes on tekkinud olukord kus lepingujärgsed kohustused on peatunud.
Töö mitteandmine – kuidas saab üleüldse sellist varianti välja pakkuda??????

Veelkord:
lepingu osapooled vabanevad lepingu täitmise vastutusest juhul,kui kohustuste mittetäitmine oli põhjustatud vääramatust jõust. See vaieldamatu tõde kehtib ka töösuhte osapooltele.

See mida pole toodud Töölepinguseaduses, on rakendatav Võlaõigusseaduse alusel. Töösuhe on ka võlaõiguslik suhe osapoolte vahel.

Need, kes siin vääramatust jõust räägivad, peavad silmas tormi, kuid antud juhul ei ole tööandjal võimalik töötajatele tööd anda mitte tormi tõttu, vaid seepärast, et tema lepingupartner ei suuda talle tagada kokkulepitud elektriühendust. Tormiga vabandagu end välja elektrifirma, kui talle kahjunõudeid esitama hakatakse.

Tööandja saaks tööseisaku põhjuseks tormi tuua näiteks siis, kui tuul on töökohalt katuse pealt viinud vms. Aga ka sellisel juhul peab tööandja katuseremondi ajal maksma töötajatele ikkagi keskmist töötasu või kasutama TLS §-s 37 sätestatud õigust vähendada töötasu kuni alammäärani ja seda maksimaalselt kolmeks kuuks aastas.

Elektrikatkestus on tavaline tööseisak, olenemata selle kestusest. Pikaajalise, mitmeid päevi kestva tööseisaku puhul oleneb keskmise tasu maksmine rohkem sellest, kui valmis töötajad töö tegemiseks on. Kui töötaja istub kodus ja ei tunne huvi ka kas ja millal ta jälle tööle asuda saab, siis sellisele töötajale keskmist tasu maksma ei pea. Kui töötajad ootavad tööseisaku lõppemist töökohal, siis tuleb neile kindlasti keskmist tasu maksta. Keskmist tasu tuleb maksta ka juhul, kui tööandja on töötajad küll koju lubanud, kuid nood on valmis koheselt tööle naasma, kui ülemustelt vastava korralduse saavad.

Siin ka mõned artiklid lugemiseks:
http://www.toooigusabi.ee/tootasu-vahendamine—tooandja-viimane-olekors
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/13207/kas-tooseisaku-ajal-peab.html

Tuleb lähtuda
VÕS § 103. Rikkumise vabandatavus

(2) Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

(3) Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

Tööga mitte kindlustamine on loogiline käik,ega tööline ei pea nõude esitama kelle süül tekkis seisak.Tööline esitab nõude tööandjale tööga mitte kindlustamise alusel,tööandja estagu nõuevastaval seadusele oma nõue energijale kui on rikud elektriga varustamise kokkuleppe seadust.Las tööandja pusserdab ise oma asju ,tööline töötab tls alusel.Kui niiti,vett,elektrit ei ole pole töölise asi.Töölisel ei ole mingit lepingut elektrilevi või kes iganes seda kohustab andma.Lugege ikka uudiseid ka esitakse kahjunõueded sadades tuh võib olla mijonites ,sest ei suudetut tagada lepingu kokkuleppeid energijaga.Väga lihtne tööandjal tööd pole anda tõmbab rubilniku alla tuba pime ja ütleb,et minge koju küll ma teile ütlen kuna elekter tagasi tuleb ,äge ju. VÕSSI MEHED JANAISED.!!!

Ega tööline ei teinud lepingut elektri müügi firmaga ikka tööandja.Kui hommikul Atko buss ei tule hommikul õigel ajal ja tööle siis sõiduks tellid takso esitad nõude Atkole oma poolse tõestus materjaliga.Kui Atko võttis vastuse hanke võidu korral vastutab otseselt tema .Las tegelevad asjaga need kellel on omapolsed lepingud ja vastutused ,töölise asi on tööle ilmuda õigeaegselt ja tööd teha .

Tööleping on võlaõiguslik leping.
Kui töötajal on tekkinud mingi nõue tööandja vastu, siis ta esitab nõude. Kui töötaja kasutab nendel päevadel vaba päeva, siis ei teki tal ka töötasu nõuet.
Kahtlemata võib Tööandja allutada lepingu VÕS § 103 sättele.

Millest sa räägid kui töötaja kasutab vaba päeva ,mida sa selle all mõtled???? Inimene tuleb tööle ,et tööd teha mitte ,et kasutab vaba päeva-vi.Tahad öelda ,ettööandjaütleb,et võta vaba päev ja sul pole õigust selle eest palka saada,Siis võib iga tööline öelda sama tööandjale ,et ma võtan vaba päeva ja täpselt ei tea millal tööle tulen.
Igal töölisel on leping mitu h on kohustus kuus teha ,kuidas põhjendad ,et tunnid täis ei tulnud ,aaaaa elekter oli ära aaaaa suitsud said otsa ,mingi jupp ei jõudnud kohale anti vaba päev,ei koti see ühtegi töölist.Tööga mittekindlustamine lepitakse lepingus kokku kas miinimumina või mis iganes summas kui seda ei ole tuleb maksta keskmist tasu.Mis sa mõtled ,et tööline saadetakse mingil põhjusel kuuks. koju ja terve pere peab olema ilma sisse tulekuta ei nii need asjad ei käi.See elektri katkestus ei ole töölise ja tööandja asi vaid tööandja ja elektrifirma oma vaheline asi ,praegu ei puutu tööline üldse asjasse,töölisel on oma leping.Ja §-103- räägib ajutisest see 1,2,3-päeva ei ole ajutine,nõuded tekivad ainult lepingu sõlmitavate vahel,ära sega siia töölist-si ja elektri müügi firmasi.

Lepingu osapooled vabanevad lepingu täitmise vastutusest juhul,kui kohustuste mittetäitmine oli põhjustatud vääramatust jõust.
Lepingute osapooled on
tööandja – töötaja Tööleping
tellija – tellimuse teostaja Töövõtuleping
teenuse osutaja (Elektrilevi, Telia) – teenuse tarbija ettevõtja Teenusleping

Tänan, toimetus!

kykakyllakolla millest sa nüüd aru said ,palunvalgusta.

Suured tänud selgituste eest!
Sain ka kinnitust, et töösuhe on võlaõiguslik suhe. See, mida töölepinguseaduses pole kirjas, lahendatakse võlaõigusseaduse põhjal.
Töötaja ei ole Vääramatu jõu tekkimise tingimuste suhtes nõrgem pool.

Kui tööline on omalpoolt kõik teinud,et tööd saada -teha ,siis kehtib §-35 §-36.Loogiline kui inimene ei näita oma aktiivsust välja siis võidki sinna kodu kotile jäädagi ja mille eest sa palka tahad.Mina väidan,et Kairel on õigus ja miõni kohe ei taha lugeda õigest kohast ja lõpuni.
Cv-mida pole tls kirjas ,mida sa silmas pead.

Paistab et inspektsiooni Meeli omab juriidilist haridust kuna ta on lähtunud õiguslikult nii VÕS kui ka TLS juhul kui tegemist on vääramatu jõu olukorraga.
Teema on ammendatud.
Pealegi üks foorumlane oskab lugeda ühte ja teine selekteerib välja just temale sobilikumad laused.

Võs ütleb,et vääramatu jõu korral on vabanduvus puudutab vaid kahjunõude ja viiviste kohta aga mitte jätta arvesse võttamata §-35 §-36 kahjuks pole tööga mitte kindlustamine kahjunõue ega viivisenõue vaid saamata palk mida kokku lepiti,loe korralikult läbi,seega tuleb vaadelda konkreetset olukorda siiski edasi tls valguses,ehk kas rakentamisele kuuluvad §-35 §-36.

Saamata jääv töötasu vääramatu jõu olukorras ongi NÕUE kui töötaja sellekohase nõude esitab!!!!
Tööandja võib tugineda võlaõigusele, kui ta ei soovi töötasu maksta ilma tööd saamata temast mitteolenevatel põhjustel.
TLS § 35 ja 36 ei puutu üldsegi asjasse.

Võs-i järgi saab nõuda ainult viivist ja kahjuhüvitamist ,see tähendab praeguses olukorras on see elektrilevi ja tööandja vaheline nõue.
Mis sa mõtled,et töölised esitavad elektrilevile kahjunõude,või viivisenõude.Tööandjale ei saa ju kahjunõuet esitada,sest tööandja süül pole katkestus tekkinud.Nüüd tuleb vaadelda tls valguses §-35. Tööline peab olema aktiivne töötegemiseks,tööga mitte kindlustamisel tuleb maksta keskmist töötasu.Loe uuesti läbi ja proovi mõista mis seal kirjas on.