KÜSIMUS
Töötajale hüvitatakse ületunnitöö vaba ajaga ning seda ületunnitööga võrdses ulatuses. Kas selle eest peab töötajale maksma ka töötasu?
VASTUS
Töölepingu seaduse järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja ehk ületunnitööd. Kuna ületunnitöö puhul on tegemist erakorralise olukorraga, siis on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokku leppida. Töölepingu seaduse § 44 lõike 6 järgi eeldab seadus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega ning see hüvitatakse ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Kui pooled soovivad, siis võivad nad leppida kokku ka ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5kordne töötasu.
Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning seega on neid võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul. Arvestades sellega, et vaba ajaga ületunnitöö hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleks kompenseeritav vaba aeg anda võimalikult ruttu pärast perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid.
Selgitan, et ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab ületunnitöö tegemine töötajale kaasa tooma täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga töötamise eest. Ületunnitöö tegemisele peab seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama "kallis" kui tavaline töötund. Seetõttu ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav tõlgendus tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest.
Eelpool nimetatud põhimõte tuleneb ületunnitöö olemusest.
