1. jaanuarist jõustunud palgaseaduse muudatus täpsustab, kui palju raha on võimalik töötaja palgast kinni pidada.
Palgaseaduse paragrahvi 36, mis sätestab palgast kinnipidamisi, muudeti möödunud aastal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus muutis palgaseadust paljude teiste seaduste hulgas.
Tänavu 1. jaanuaril jõustunud muudatuse kohaselt võib ilma töötaja nõusolekuta tema palgast kinni pidada lisaks seadusega kehtestatud maksudele, väljatöötamata puhkusepäevade tasule ja muudele seadusega ette nähtud summadele ka täitemenetluse seadustikus ette nähtud täitedokumentides märgitud summasid.
Kui varem pidi pärast kõiki kinnipidamisi töötajale maksmiseks või tema pangakontole ülekandmiseks jääma vähemalt 80% riigi poolt kehtestatud palga alammäärast, siis nüüd on asi tunduvalt keerulisem, sest öeldakse ainult, et palgale sissenõude pööramise ulatuse sätestab täitemenetluse seadustik (TäMS).
Seadustikus on aga kirjas mitte palga, vaid sissetuleku arestimine. Sissetulek on teatavasti laiem mõiste kui palk, see ei pruugi palgaga piirduda.
3000 krooni brutopalgana peab kätte jääma
Kuni seadusandja sätet ei täpsusta, tuleb palgast kinnipidamisel rakendada sama põhimõtet mis sissetuleku puhul. Nimelt ei arestita (ei peeta kinni) sissetulekut (palka), kui see ei ületa ühe kuu eest ette nähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
Seega peab tänavu töötajale igal juhul jääma kuus 3000 kr brutopalgana, kuna palga alammäär väljendub summana, millest maksud on maha arvamata.
Kui võlgnikust töötaja peab üleval teist isikut (last, töövõimetut abikaasat, vt perekonnaseaduses näidatut) või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav ehk kinnipidamisele mittekuuluv summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, s.t 1000 kr ülalpeetava kohta. Seega töötajalt, kelle ülalpidamisel on kolm last ja kelle brutopalk on 6000 kr kuus, kinnipidamisi teha ei saa.
Suurema palgaga võlgnikele jääb kätte suurem summa
Suurema palgaga võlgnikele peab lisaks mittearestitavale osale jääma kätte veel teatav rahahulk. Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Siin tuleb arvestada, et TäMSi § 130 lg 4 järgi ei arvata arestimisele kuuluva sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid. Järelikult saab nn 2/3 reegli rakendamisel arvesse võtta ainult netopalka.
Kui näiteks võlgnikust töötaja netopalk on 6000 kr ja tal ei ole ülalpeetavaid, tuleb palgast kinnipidamisele ja kohtutäiturile ülekandmisele kuuluv summa arvutada nii:
- mittearestitav ehk kinnipidamisele mittekuuluv summa on 3000 kr;
- arestitav summa on 3000 kr (6000–3000);
- tegelikule kinnipidamisele kuulub sellest 2/3, kuna sissetulek ületab alampalka ja on väiksem kui 5kordne alampalk. Järelikult tuleb täiturile üle kanda 2000 kr kuus.
Oletame, et võlgniku netopalk on 12 000 kr kuus ja tal on kaks ülalpeetavat last.
Mittearestitav on 3000 + 2000 = 5000 kr, arestitav on 7000 kr (12 000–5000), sellest peetakse tegelikult kinni 2/3 ehk 4666.65 kr.
Muutmata on jäänud palgaseaduse § 36 lg 4, mille kohaselt palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ette nähtud järjekorras. Enne 1. jaanuari kehtinud TäMSis oli see järjekord täpselt kirjas, nüüd enam mitte. Samas rakendatakse näiteks eri täituritelt tulnud täitedokumentide alusel kinnipidamisele kuuluvate elatiste puhul ajalist järjekorda ehk põhimõtet: kes ees, see mees.