Küsimus: otsustasin enne dekreeti jäämist kogunenud puhkusepäevi mitte välja võtta. Soovin teada, mille alusel arvutatakse puhkusetasu, kui võtan puhkusepäevad välja pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu või siis hoopis pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu. Töölepingus on märgitud töötasuks protsent käibest, seega põhipalk puudub.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep
Puhkusetasu arvutamisel tuleb leida keskmine töötasu ning seetõttu lähtutakse arvutamisel määrusest nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 91). Määruse nr 91 § 2 lõike 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Puhkusetasu puhul tuleb leida esmalt keskmine kalendripäevatasu ja seejärel korrutada see kasutatavate puhkusepäevade arvuga. Seega, esmalt liidetakse määruse nr 91 § 4 lõike 3 järgi kuue kuu töötasud. Kui töötaja on sellel perioodil viibinud puhkusel (põhi-, õppe-, lapsepuhkusel vm) või töövõimetuslehel (hooldusleht, haigusleht, sünnitusleht), siis nende eest saadud hüvitisi töötasude hulka ei arvata. Seejärel jagatakse saadud summa sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu puhkusel ja töövõimetuslehel oldud aja tõttu. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi (määrus nr 91 § 4 lg 2).
Kui kasutada põhipuhkust pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu, siis on võimalik lähtuda eeltoodud arvutuskäigust. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab üldjuhul 140 päeva, mis on lühem kui kuus kuud. Seega arvesse võetakse sissenõutavaks muutunud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevadega. Kui tuua lihtsustatud näide, kus töötaja on tööl käinud ja töötasu saanud 2 kuu eest ja viibinud 4 kuud töövõimetuslehel, siis võetaksegi arvesse kahe kuu töötasu ja kahe kuu kalendripäevad.
Kui töötaja soovib põhipuhkust kasutada pärast lapsehoolduspuhkust, siis ei ole töötasu saanud rohkem kui 12 kuud. Määruse nr 91 § 2 lõike 4 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust, kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud. Seega tuleb esmalt välja selgitada, milline on töötaja kehtiv töötasu. Nt, kui tegemist on tunnitasu kokkuleppega, siis tuleb välja arvutada, milline oleks töötaja ühe kuu töötasu kuul, mil tekib keskmise töötasu arvestamise vajaduse hetk. Töötasu arvutamisel tuleb arvestada töötaja tunnitasu ja töökoormust.
Määruse nr 91 § 2 lõike 5 järgi, kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena. See tähendab seda, et jagada tuleb hetkel kehtiv töötasu alammäär (470) tööst eemale jäämisel kehtinud töötasu alammääraga (nt kui töötaja jäi tööst eemale 2012. aastal, siis kehtiv töötasu alammäär oli 290). Suhe on 470 / 290 = 1,62. Kehtiv töötasu tuleb korrutada nimetatud indeksiga.
Kui kehtivat töötasu ei ole võimalik kindlaks teha, nt on kokkulepitud tükitasus või protsenditasus käibelt, siis võetakse kehtivaks töötasuks vabariigi valitsuse kehtestatud alammäär.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal.
