Pärast seda, kui avaldasime RMP.ee portaalis artikli “Tunnitasu versus kuutasu“, laekus artiklile kommentaar, mis tekitas toimetuses elava arutelu ja ajendas meid läkitama tööinspektsiooni päringut teemal täistööajaga töötamise tasustamisest tunnitasu alusel.
|
Küsimus: taaskord on üles kerkinud teema, mis puudutab miinimumtöötasu arvestamist. 2014. a veebruaris avaldas tööinspektsioon juristile esitatud küsimuse ja vastuse teemal täistööajaga töötaja töötasustamine tunnitasu alusel (artikkel leitav siit https://rmp.geenius.ee/toooigus/jurist/taistooajaga-tootaja-tasustamine-tunnitasu-alusel-2014-02-25). Paaripäevase vahega muutus tööinspektsiooni seisukoht selles, kas tunnitasu alusel täistööajaga töötavale isikule peaks kuu kokkuvõttes olema tagatud töötundidele kuus vastav või hoopiski kuutasu alammäära suuruses summas sissetulek. Kui nüüd uurida sotsiaalministeeriumi töölepingu seaduse juurde antud selgitusi, siis näib, et inspektsiooni antud seisukoht, mille järgi peab töötaja töötasu täistööajaga töötamise korral olema vähemalt kuutasu alammäära suuruses summas, seda ka tunnipalgalisel, ei ole päris täpne. Seda põhjusel, et see tugineb summeeritud tööaja kohta käiva arvestuse selgitusele (TLS selgitused §-le 29 punkt 5). Samas ei ole algses küsimuses viidet sellele, et tasu arvestamine toimub summeeritud tööaja korral. Kui aga vaadata TLS selgitusi § 29 punktis 10, siis tundub, et esmane vastus, mis konkreetsele küsimusele anti, oli siiski õige. Viidatud punkti järgi on tunnitasu kokkuleppe olemasolul töötasu alammäära maksmise kohustus täidetud siis, kui töötajale on makstud tunnitasu alammäär iga kokkulepitud töötunni eest. Ja kui täistööaja korral ongi mõnes kuus töötunde vähem, siis arvestataksegi töötajale töötasu tunnitasu alammäära järgi iga kokkulepitud töötunni eest ja nõnda võibki sissetulek jääda mõnes kuus alla kehtestatud kuutasu alammäära. Samas, kui mõnes teises kuus kujuneb sõltuvalt täistööajaga töötamisest tunnitasulise töötasu kuus hoopiski suuremaks kui valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär. Sestap võib TLS selgitustest ikka aru saada nõnda, et kui ei ole tegemist summeeritud arvestusega, siis ei ole tööandjal kohustust maksta tunnitasu alammäära alusel tasustatavale töötajale igakuiselt tasu vähemalt kuutasu alammäära suuruses summas, vaid alammäära maksmise kohustus on täidetud juba siis, kui töötajale on tagatud tunnitasu alammäär. Kas see mõte on õige? Et internetist võib leida ringlemas nii üht kui ka teist seisukohta, siis oleksime huvitatud tööinspektsiooni seisukohast viidetega konkreetsetele punktidele, kuidas on õige arvestada töötasu täistööajaga töötavale tunnitasu saavale töötajale. Kui antud teemal edasi mõelda, siis kas praegust kehtivat vastust vaadates ei kao ära tunnitasu alammäära ja tunnitasu mõte üldse. Ja kui veel edasi spekuleerida, siis kas ühel hetkel ei või tekkida olukord (töötajate teadlikkus oma õigustest kasvab pidevalt), kus kõik isikud, kellega on praegu kokkulepitud töötasu kuutasu alammääras, hakata nõudma oma tööandjalt, et temale makstaks töötasu tunnitasu alammääras. Lihtsad arvutused ütlevad, et tunnipalgaline töötaja teenib nt 2015. a aasta kokkuvõttes 115,44 eurot enam kui kuutasu alammääras tasu saav töötaja. |
Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu
Teie poolt viidatud probleemid ei ole kahjuks tänaseni riigikohtu tasemel selgitamist leidnud ja tekitavad juristide seas erinevaid arusaamu ning lähenemisi, kuid tõlgendamisõigus on siiski vaid kohtul.
Tööinspektsioon on käesoleval ajal seisukohal, et kui pooled lepivad kokku töötasu selle alammääras 2,34 eurot tunnis, on töötasu alammäära maksmise kohustus täidetud tööandja poolt ka siis, kui töötaja töötasu jääb kalendrikuus alla 390 euro. Lähtudes sotsiaalministeeriumilt 2014. aasta suvel saadud täpsustavast selgitusest tähendab see, et kui pooled on kokku leppinud tunnitöötasus ning töötaja töötab konkreetses kuus täistööajaga (kalendaarset tööaega arvestades), ei pea samaaegselt olema täidetud mõlemad töötasu alammäära tingimused, mis on sätestatud vabariigi valitsuse 28.11.2013 määruses nr 166.
Juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja tööaega summeeritakse ning töötajale arvutatakse ja makstakse töötasu tunnitasuna, siis tuleb töötajale töötasu maksta vastavalt töötatud tundidele. Oluline on seejuures, et kokkulepitud tööaeg ja töötasu oleksid arvestusperioodi lõpuks töötajale tagatud.
Kui summeeritud tööaja korral selgub arvestusperioodi lõpuks, et töötajal on tekkinud ületunnid, peab tööandja need hüvitama tasulise vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses või 0,5-kordse tasuga, sest ühekordselt on need eelnevalt juba tasutud. Kui aga ilmneb, et töötaja on selles perioodis töötanud alatundidega võrreldes kokkulepitud (või kalendaarse) tööajaga, siis hüvitatakse konkreetses perioodis puudu jäänud tunnid vastavalt töölepingu seaduse §-le 35 keskmise töötasuga.
Kui aga töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et tööaega summeeritakse, kuid töötajale makstakse töötasu kuutasuna, siis tuleb töötajale igal juhul maksta kokkulepitud kuutöötasu. Seda olemata sellest, kast töötaja kalendaarne tööajanorm konkreetses kuus sai täidetud või mitte (see reegel ei kehti vaid juhul, kui esinevad TLS § 19 nimetatud tööst keeldumise alused).
Pean oluliseks lõpetuseks veel lisada, et lähtudes TLS § 33 lõike 1 põhimõttest, et tööandja on kohustatud töötasu maksma vähemalt üks kord kuus, tuleb tööandjal ka tunnitasu alusel töötava töötaja tööd korraldada selliselt, et tal ei tekiks 0-tunniga kuid või kalendaarset tööajanormi mitmekordselt ületavate töötundide arvuga kuid, millele järgneb sageli pikk haigusperiood.
