Küsimus: töötaja on töövõimetuslehel viibinud 1,5 kuud ja enne seda jooksval kalendriaastal veel kaks korda ühe kuu kaupa. Töötaja soovib, et tööandja lõpetaks töölepingu töötaja töövõime vähenemise tõttu, kuid seaduse järgi peab nn haiguslehe pikkus selleks olema vähemalt neli kuud. Kui töötaja aga ise töölt lahkub tervise tõttu, pole tal õigust töötukindlustushüvitisele töötuna. Kuidas olukorda lahendada?
Vastus
Tööinspektsiooni pädevuses pole osutada õigusabi teenust, vaid selgitada töösuhetega seonduvaid seadusesätteid. Järgnev selgitus põhineb esitatud andmetele tööõiguse regulatsioonialas ja raamides.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 annab töötajale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja ka isikust tuleneval põhjusel. Põhjusele annab hinnangu töötaja ise. Sätte lahtine loetelu nimetab üheks võimalikuks olukorra, kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ning pooled ei saa muuta kehtivaid kokkuleppeid ehk tööandjal pole anda töötajale talle sobivat tööd lepingu jätkamiseks.
Tööandjal on samuti õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu. See õigus on tööandjal siis, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 p 1). Neljakuuline periood on seega hinnanguline ning seda perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult. Aeg, mille jooksul töövõimetuse perioode summeeritakse, peaks olema mõistlik. Samuti peab hindama, kas töötaja tervislik seisund on tal võimaldanud tööülesandeid täita senini. Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja töötajale võimalusel pakkuma teist tööd ning korraldama selleks ka täiendõppe või kohandama töötingimusi kulude mõistlikus ulatuses. Enne lepingu ülesütlemist tuleb töötajat ka hoiatada hea usu põhimõtte kohaselt. Täiendavaid hüvitisi tööandja töölepingu lõppemisel maksma ei pea.
Kuivõrd töölepingu pooltel ülesütlemise õigus, mitte kohustus, sest kohustus on täita lepingut (and aja teha kokkulepitud tööd), siis on saavad kirjeldatud olukorras töösuhte pooled otsustada, kas, kellel ja mil viisil on võimalik töölepingut muuta või üles öelda. Kuigi ajend selleks on sama, on oluline tähele panna, et pärast lepingu lõppemist on näiteks Töötukassas end töötuna arvele võttes õiguslikud tagajärjed erinevad olenevalt sellest, kas töölepingu ütles üles töövõime vähenemise tõttu töötaja või tööandja. Kõigi kriteeriumite ja tingimuste osas töötuks registreerimisel, töö otsimisel ja hüvitiste taotlemisel annab selgitusi töötukassa – www.tootukassa.ee, infotelefon 15501 või e-post info@tootukassa.ee.
