Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Mikroorganismid suudavad inimkehasse siseneda kahjustatud naha või limaskesta kaudu, aga ka loomahammustuse või süstlatorke kaudu. Bioloogiliseks ohuteguriks võib pidada ka kõiki kehaeritisi, sh veri, lümf, koekultuurid, hormoonid ja ensüümid.
Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:
- parasiitide, viiruste või bakterite põhjustatud nakkused;
- allergiad, millele on põhjustanud kokkupuude orgaaniliste tolmudega, nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad;
- mürgistused.
Mõned bioloogilised ohutegurid, mis põhjustavad punetisi või toksoplasmoosi, võivad kahjustada loodet. Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele.
Esimese ohurühma
ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist.
Teise ohurühma
ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid.
Legionelloos ehk leegionärihaigus
Legionella levib aerosoolina niiskes keskkonnas, põhjustades raskekujulist kopsupõletikku. Levikut soodustab seisev vesi, veetemperatuur +25 kuni +45 °C, katlakivi ja sette olemasolu.
Vältimine: kuumaveesüsteemides peab vee temperatuur olema üle +50°C, ventilatsioonisüsteemidel peavad olema kõrge efektiivsusega filtrid, algloomade kasvu pärssivate vahendite kasutamine veesüsteemides.
Stafülokokk-nakkused ehk mädased infektsioonid
Staphylococcus-bakter levib pesemata käte kaudu, nakatunud voodipesuga, õhu kaudu aerosoolide ja nahakettudega.
Vältimine: käte hügieen, desinfitseerivad ained, kaitsekindad.
Puukborrelioos
Haigust põhjustab bakter Borrelia burgdorferi. Inimesele kandub võsa- ja laanepuugilt. Vaktsiin puudub. Haiguse kulg võib olla raske ja väga aeglane, kuna bakter muudab oma vormi, mistõttu pole antibiootikumiravist alati abi.
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on haigus, mida põhjustab peamiselt kasside organismis paljunev ja elav ainurakne parasiit Toxoplasma gondii. Parasiiti võib leiduda ka nende väljaheidetes, mullas, ulukilihas ja ka pesemata juurviljadel ja reostunud joogivees.
Nakatunud inimesel võib parasiit põhjustada gripilaadseid haigusnähte, entsefaliiti ja neuroloogilisi probleeme. Lisaks võib see negatiivselt mõjutada ka nt südant, maksa, sisekõrva ja silmi. Ohustatud on eelkõige nõrga immuunsüsteemiga inimesed (lapsed, vanurid, rasedad).
Vältimine: väldi kontakte hulkuvate kassidega väldi toore liha söömist, eriti sea- ja lambaliha (väldi hakkliha maitsmist) pärast toore liha valmistamist pese käed puhtaks, pese köögi- ja puuvilju, pese käsi pärast mullaga kokkupuutumist.
Kolmanda ohurühma
ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid.
Hepatiit ehk kollatõbi ehk maksapõletik
Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nimetuse „hepatiidiviirused” alla.
A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.
Vältimine: tõhus kätepesu peale ohualas viibimist, vaktsineerimine.
B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui A-hepatiidiviirus. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega.
Vältimine: kaitsekindad, -maskid, prillid, vaktsineerimine.
C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viirus võib püsida isegi kuivanud veres.
Tüüpilised nakkusteed: kõrvade või kehaosade augustamine, tätoveerimine, ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel, vere- ja verekomponentide ülekanded, Eestis kontrollitakse doonoriverd alles alates 1994. aastast, saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiinilistel ja stomatoloogilistel protseduuridel.
Vältimine: kaitsekindad, -maskid, -prillid.
Neljanda ohurühma
ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad.
Eestis reeglina 4. ohurühma ohutegureid ei esine. 4. ohurühma kuulub näiteks ebola.
Bioloogiliste ohutegurite esinemine
| Riskiga tegevusalad | Ohud | Ennetusmeetmed |
| Toiduainete (juust, jogurt, salaami vorst) või toidulisandite tootmine, pagaritöökojad |
|
|
| Tervishoiuteenuse osutamine |
|
|
| Laborid |
|
|
| Põllumajandus, metsandus, aiandus, loomatoidu ja kuivsööda tootmine |
|
|
| Metallitööstus, puidutööstus |
|
|
| Õhukonditsioneerimissüsteemide ja kõrge niiskusega töötsoonid (näiteks tekstiilitööstus, paberi tootmine) |
|
|
| Arhiivid, muuseumid, raamatukogud |
|
|
| Looduslike ehitusmaterjalide nagu savi, õled, pilliroog, puit töötlemine |
|
|
| Kontor |
|
|
| Jäätmekäitlus |
|
|
Ennetusmeetmed
Kui töökohal on oht kokkupuuteks bioloogilise ohuteguriga peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Kindlasti tuleb riskianalüüs läbi viia, kui töö toimub:
- toidutoorme ja toidu käitlemise ettevõttes;
- põllumajandustooteid tootvas ettevõttes ja metsatöö;
- kokkupuutes loomadega, loomsete saaduste ja nendest valmistatud toodetega;
- tervishoiuasutuses, sealhulgas isolatsiooniruumides ja surnukuuris; hooldekodus;
- kliinilises, veterinaar- ja diagnostikalaboris, välja arvatud diagnostilises mikrobioloogialaboris;
- jäätmekäitluskohas;
- reoveepuhastis.
Tööandja peab bioloogilisest ohutegurist põhjustatud terviseriski vähendamiseks
- Märgistama bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkonna, paigaldades vajalikesse kohtadesse hoiatusmärgid “Bioloogiline oht”.
- Viima töötajate arvu ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks.
- Korraldama tööprotsessis ja nakkusohtlike materjalide käitlemist nii, et välditud oleks bioloogiliste ohutegurite leke töökeskkonda ning nende esinemise tase töökeskkonnas oleks võimalikult madal.
- Koguma nakkusohtlikud jäätmed ja hoidma neid töökeskkonnast kõrvaldamiseni spetsiaalsetes märgistatud konteinerites.
- Muutma nakkusohtlikud jäätmed tervisele ja keskkonnale ohutuks autoklaavides, desinfitseerides või muul meetodil.
- Järgima tööhügieeni nõudeid.
- Tagama vaktsineerimise võimaluse töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle. Töötajate vaktsineerimine toimub tööandja kulul.
- Kindlaks määrama tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks.
- Määrama ja seirama bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökeskkonna õhus, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik.
- Võtma kasutusele ühiskaitsemeetmed või isikukaitsevahendid, kui kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalik vältida.
Tööhügieeni nõuete järgimine
Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele tööhügieeni abinõud:
- keelama söömise ja joomise bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas;
- andma töötajatele asjakohase tööriietuse, 3. ja 4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohutegurite mõjupiirkonnas töötavatele töötajatele ka kaitseriietuse;
- andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid ning vajadusel paigaldama silmadušid;
- tagama, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse ning et need pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist;
- määrama inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise korra.
Kui tööprotsessi käigus on võimalik töö- või kaitseriietuse saastumine bioloogiliste ohuteguritega, tuleb need enne tööruumist väljumist seljast võtta ja hoida kuni saastest puhastamiseni ja pesemiseni spetsiaalses märgistatud konteineris, eraldi muust riietusest. Tööandja peab korraldama töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise jäätmeseaduse kohaselt.
