Kuna tegemist ei ole tööandjast põhjustatud töötamise takistusega, vaid töötaja enda teadliku otsusega, siis selle aja eest tööandja töötasu töölepingu seadusest tulenevalt maksma ei pea.

Töösuhetes kehtiva hea usu ning üksteise huvidega arvestamise põhimõtet järgides saab tööandja:

• informeerida töötajaid ette, et juhul, kui nad koolivaheaja puhkuse ajal on otsustanud reisida välisriiki, siis kontrolliksid ka ise üle, mis nõuded Eestisse naastes kehtivad.
  Teave riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele
• Küsida töötajalt üle, kas ta läheb puhkuse ajal välismaale. Sest tööandjal on töötajate tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku tõkestamiseks õigus saada töötajalt infot, et ta on puhkuse ajal viibinud välisriigis ehk tööandjal on praeguses olukorras selle info suhtes töölepingu seaduse mõistes õigustatud huvi.
• Töötajatele tuleks selgitada, et terviseamet on andnud soovituse võimalusel vältida välisriiki reisimist, kuid töötaja ise on otsustanud siiski minna, peab ta arvestada nii eneseisolatsiooni kohustuse kui ka sellega, et kodus viibitud aja eest tööandja talle töötasu üldjuhul ei maksa.
• Tööandja saab alati kaaluda täiendavaid võimalusi ja pidada töötajaga läbirääkimisi, et töötaja kasutaks eneseisolatsiooni ajal näiteks veel kasutamata põhipuhkuse päevi (aga üks või teine pool ei saa seda nõuda, vaid see saab toimuda ainult poolte kokkuleppel või siis kinnitatud puhkuste ajakava alusel). Summeeritud tööaja korral on võimalus, et tööandja ei pane töötajat eneseisolatsiooni ajaks graafikusse, vaid jaotab nende nädalate töötunnid järgnevasse perioodi (seejuures ikka seadusega ettenähtud puhkeaja nõudeid järgides).
• Kui töötaja naaseb välismaalt haigusnähtudega, siis tuleb viivitamata võtta ühendust perearstiga ning jääda töövõimetuslehele. Meeles tasub pidada, et töövõimetuslehele on õigus jääda ka nendel inimestel, kellele on teatatud, et ta on Covid-19 nakatunu lähikontaktne ja tal ei ole võimalust teha kaugtööd.
  Juhis COVID-19 haige lähikontaktsele