Kaubanduskoda pöördus sotsiaalministeeriumi poole seoses tööandjatele kehtestatud nõudega koostada kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhend, sh näiteks ka pastapliiatsi ja klammerdaja kasutamise kohta.

Kaubanduskoda leiab, et kohustus on sätestatud liiga laialt ning ohutusjuhendite koostamise ja ohutuskaartide hankimise nõuded peaksid olema sätestatud selgemalt ja ettevõtjat vähemkoormavalt.

Ohutusjuhend tuleb koostada igasuguse töövahendi kohta, mida töötaja kasutab

Ohutusjuhendi koostamise mõte – ennetada töötaja tervisekahjustusi – on arusaadav ja teatud töövahendite puhul väga tähtis, eriti juhul kui töövahend on ohtlik ja vajab erioskuseid. Samuti ka juhtudel kui töövahendi tavapärane kasutamine arvestades kasutamise kestust ja sagedust, võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele. Küll aga on kaheldav ohutusjuhendi koostamise vajadus ja asjakohasus absoluutselt igasuguste töövahendite puhul ja igasuguse kasutusaja ja –sageduse juures.

Kohustus koostada kasutatava töövahendi kohta ohutusjuhend on sätestatud liiga laialt ja võib praktikas tekitada olukordi, kus ettevõtjale ei ole selge, kas läheneda mõistlikult või juhinduda grammatilisest tõlgendusest ja luua kõigile kasutatavatele töövahenditele ohutusjuhend.

Tuleb täpsustada, milliste töövahendite kohta tuleb teha ohutusjuhend

Ohutusjuhend peaks olema kohustuslik vaid selliste töövahendite osas, mis oma olemuselt, pika kasutusaja või kasutamise sageduse tõttu võivad mõjuda töötaja tervisele ohtlikult või mille kasutus on mõistlikult käituvale isikule ebaselge ega ole kasutatav ka igapäevases olmes või koduses majapidamises.

Selleks tuleks piiritleda kehtivat sõnastust või alternatiivina koostada tööandjate jaoks selge juhend konkreetselt välja toodud kriteeriumitega. Ühtlasi tuleks vältida olukordi, kus töövahendiga on tootja või müüja poolt kaasas tarbija ohutust silmas pidav ohutusjuhend, kuid tööandja peab lisaks siiski koostama eraldi omapoolse juhendi.

Ohutuskaart ohtlike kemikaalide kasutamisel

Koda näeb ka ohutuskaardi hankimise nõude juures probleemkohti. Nimelt, nii REACH määruse kui Eestis kehtiva rakendusakti sõnastus võimaldab ohutuskaardi hankimise nõuet tõlgendada nii, et ohutuskaart on vajalik ükskõik millise ohtliku kemikaali kasutamise puhul, kusjuures sõltumata selle kasutamise sagedusest või ajalisest kestusest.

Näiteks olukorras, kus sekretär peseb ühe kõrvalise tööülesandena aeg-ajalt nõusid (kohvitasse, klaase jms), kas käsitsi või nõudepesumasinas, kasutades vastavat nõudepesuvahendit või pesukapsleid (mõlemad on liigitatavad olmekeemia alla ja saadavad jaekauplusest piiranguteta), tuleb tööandjal hankida nõudepesuvahendi kohta ohutuskaart ning juhendada sekretäri nõudepesuvahendi kasutamise osas. Sellises olukorras on kaheldav kohustuse proportsionaalsus võrreldes saadava tulemuse ja ka reaalsete ohtudega, kuna töötaja puutub vastava kemikaaliga kokku pigem harva ja korraga üsna lühikest aega. Lisaks on ilmne, et töötajad kasutavad nõudepesuvahendit või muid elementaarseid vahendeid igapäevaselt ka oma kodumajapidamises.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole põhjendatud, et tööandja peab tegema selliste elementaarsete ja igapäevaselt väljaspool tööaega kasutatavate vahenditega seoses täiendavaid toiminguid juhendamise ja ohutuskaartide hankimise näol.

Loe lähemalt:

• Töötervishoiu ja -ohutuse seadus § 13 lg 1 p14
• Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 1 lg 7