Vaimse tervise probleemidega kaasneb sageli stigma, mistõttu seisavad vaimse tervise probleemidega inimesed liiga tihti silmitsi töölt välja jätmisega. Samas on hea kvaliteediga töö tervisele kasulik. Õige toe ja kohandustega töökohal saavad paljud vaimse tervise probleemidega töötajad naasta ja jätkata töötamist. Need kohandused on sageli lihtsad ja odavad.

Vaimse tervise probleemid on väga levinud ja üks peamisi puude põhjustajaid. Enne COVID-19 pandeemiat mõjutasid need umbes 84 miljonit inimest kogu Euroopa Liidus ning pandeemia järgselt on vaimne tervis WHO, EU-OSHA ja Eurofoundi uuringute kohaselt veelgi halvenenud.

Lisaks isiklikule kannatusele on vaimse tervise probleemidel ka majanduslikud tagajärjed kogu ühiskonnale ja tööandjatele. “Stress, depressioon või ärevus” on Euroopa Liidus teine kõige levinum tööga seotud terviseprobleem, peaaegu 45% töötajatest teatab riskiteguritest, mis mõjutavad nende vaimset heaolu. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) OSH Pulse 2022 uuring näitab, et 27% töötajatest kogeb stressi, ärevust või depressiooni, mis on tööga seotud või töö tõttu süvenenud. Lisaks tunnistab 10% töötajatest, et nad tunnevad end läbipõlenuna.

Töökeskkond ei tohiks põhjustada tervisekahjustusi ega süvendada olemasolevaid terviseprobleeme

Kõigil tööandjatel on vastutus oma töötajate tervise ja heaolu eest hoolitsemisel. Neil on seadusest tulenev kohustus hinnata psühhosotsiaalseid riskitegureid ja tööga seotud stressist tingitud tervisekahjustuste riski, võttes kasutusele meetmed nende riskide ohjeldamiseks. Samuti on kohustus mitte diskrimineerida puudega inimesi ja pakkuda mõistlikke kohandusi. Täpsed nõuded, mis puudutavad tööle naasmise toetamist pärast haiguspuhkust, varieeruvad riigiti, aga kõikides riikides kehtib nõue kaitsta meditsiinilise teabe konfidentsiaalsust.

Tööga seotud psühhosotsiaalsed riskitegurid hõlmavad näiteks