Tööandja peab 1. septembriks 2021 esitama Tööinspektsioonile digitaalselt töökeskkonna riskianalüüsi, mille esitamiseks on kaks võimalust:
- riskianalüüsi olemasolul, saab selle Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas üles laadida;
- kui ettevõttel ei ole veel riskianalüüsi läbi viidud, saab selle teha iseteeninduskeskkonnas uue digitaalse töövahendi abil.
1. Kes peab töökeskkonna riskianalüüsi esitama?
- TEIS-is peavad alates 1. märtsist 2021.a töökeskkonna riskianalüüsi esitama (üles laadima) kõik tööandjad, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Seda isegi juhul, kui juhatuse liige ja ettevõtte ainus töölepinguline töötaja on üks ja sama inimene (nö ühemehe ettevõtted). (TTOS § 1, § 12 ja § 134)
2. Kes ei pea töökeskkonna riskianalüüsi esitama?
- Julgeolekuasutused (TTOS § 1 lg 2)
- Ettevõtted, kellel on ainult üks juhatuse liige või mitu juhatuse liiget, kes osutavad igaüks iseseisvalt teenust muu võlaõigusliku kokkuleppe raames (mitte töölepingu alusel), teiste teenuseosutajate ning teiste ettevõtete töötajatega seejuures kokku puutumata (TTOS § 1 lg 3 p 3 ja § 12).
3. Kas riskianalüüsi peavad esitama ka väikeettevõtted, kus on üks töötaja?
Jah, loe vastust 1. küsimusele.
4. Ühe töötajaga osaühing või füüsilisest isikust ettevõtja, kas peab iseenda riske hindama?
Jah, loe vastust 1. küsimusele.
- Ettevõtte juhatuse liige ei tööta töölepingu ega muu võlaõigusliku lepingu alusel ettevõtte heaks (teises ettevõttes töötaja) ehk täidab ainult äriseadustikust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi. Kas juhatuse liikme tegevuse kohta tuleb ka töökeskkonna riskianalüüs koostada?
Ei, sest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõike 3 punkti 3 kohaselt laieneb töötervishoiu ja tööohutuse seadus ainult juhatuse liikme tööle, mitte juhtimisfunktsiooni täitmisele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõige 3 punkt 3 sätestab, et seadust kohaldatakse ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Seaduse sätted kohalduvad juhatuse liikmele vaid sellisel juhul, kui juhatuse liikmega on sõlmitud lisaks juhatuse liikme lepingule ka tööleping.
- Kui juhatuse liige on ainult juhatuse liige ehk töötamise registris tal muud kannet oma ettevõttes ei ole, siis ta TEIS-i midagi sisestama ei pea?
Jah, kui ta ka tegelikult täidab ainult äriseadustikust tulenevaid juhtimisfunktsioone. Kui aga töötamise registris kanne on ainult juhatuse liikme kohta, aga tegelikult tehakse tööd, näiteks sõidab juhatuse liige ise autojuhina või juhatuse liikmest jurist osutab õigusabi või nõustamisteenust, siis võib eeldada töö- või teenuse osutamise suhet oma ettevõttega ning töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine ja üleslaadimine võib olla vajalik, kui töösuhe on tuvastatud (loe vastust 1. küsimusele).
- Kui juhatuse liige on töötamise registris nii juhatuse liige kui ka töölepinguline töötaja oma ettevõttes, siis töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohaldub ja töökeskkonna riskianalüüs peab TEISi olema lisatud?
Jah (TTOS § 12 ja § 134 alusel).
- Kui juhatuse liige on töötamise registris nii juhatuse liige, kui muu võlaõigusliku lepingu alusel oma ettevõttele teenuse osutaja, siis töötervishoiu ja tööohutuse seadus automaatselt ei kohaldu ja töökeskkonna riskianalüüsi koostama ei pea?
Jah – sellises olukorras riskianalüüsi koostama ei pea.
- Kui juhatuse liige on töötamise registris nii juhatuse liige kui muu võlaõigusliku lepingu alusel oma ettevõttele teenuse osutaja ning tegutseb koos teise ettevõtte töötajate/ teenuse osutajatega, võib tööinspektor nõuda temalt ohtliku töökeskkonna (näiteks ehituse) puhul töökeskkonna riskianalüüsi esitamist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 alusel?
Teenuseosutaja ei ole kohustatud koostama töökeskkonna riskianalüüsi, kuid ta on kohustatud teavitama teist tööandjat/teenuseosutajat oma tööga seotud riskidest (selleks, et teavitada, on siiski vaja riske hinnata, kuid selleks ei pea töötervishoiu ja tööohustuse seaduse mõistes töökeskkonna riskianalüüsi koostama). Teenuseosutajatel ei ole kohustus esitada teavet TEiS-i, kuivõrd TEISi lisatakse üksnes riskianalüüs.
5. Mis ajast on riskianalüüsi koostamine kohustuslik?
Alates 1999.aastast, kui jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis kohustas igat tööandjat viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele.
Kuid kohustus esitada töökeskkonna riskianalüüs Tööinspektsioonile elektrooniliselt töökeskkonna andmekogusse lisandus 2021. aasta 1. märtsist.
6. Milleks üldse vaja töökeskkonna riskianalüüsi?
Töökeskkonna riskianalüüsi alusel saab teada, millised ohud on töökeskkonnas. Töökeskkonna riskianalüüsi on eelkõige vaja selleks, et tööd tegev inimene ei jääks oma töö tõttu haigeks ehk tööõnnetuste, tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaiguste ennetamiseks.
- Riskianalüüsi alusel saab teada, kes on ohustatud isikud. Alati ei ole kõik töötajad ohustatud kindla ohuteguri poolt, vaid tuleb vaadata igat töötajat eraldi. Ohutegurid on tavaliselt seotud mõne kindla ametikoha, töökoha või tööprotsessiga.
- Riskianalüüsi alusel tuleb välja, kes peavad läbima tervisekontrolli; kellele tuleb väljastada isikukaitsevahendid; millised ohutusmärgid tuleb töökeskkonda paigaldada jne.
- Riskianalüüsi alusel saab määrata sisekontrolli punktid ehk mis on need ohud, mida me ei saa otseselt likvideerida, kuid mida me peame pidevalt tähelepanu all hoidma.
- Riskianalüüsi alusel saame paika panna ohutusalased investeeringud. Riskianalüüs annab ülevaate, millised puudused töökeskkonnas on ning mis n-ö “kõige rohkem põleb ja vajab kiiret kustutamist”.
7. Kes vastutab riskianalüüsi esitamise eest?
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 134 lõike 7 järgi koostab tööandja riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. Iga tööandja peab olema määranud töökeskkonnaspetsialisti ehk töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi (TTOS § 16). Seega see on töökeskkonnaspetsialisti ülesanne, kui töölepingu või ametijuhendiga ei ole seda kohustust määratud mõnele teisele töötajale.
8. Kas riskianalüüsi peab esitama, kui töötaja töötab osalise tööajaga?
Jah, ka osalise tööaja puhul mõjutavad töötajat erinevad töökeskkonna ohutegurid, need tuleb üle hinnata ja vajadusel tarvitusele võtta riske maandavad ja/või nende mõju ennetavad meetmed (TTOS § 13 – 134)
9. Kas riskianalüüsi peab esitama, kui kõik töötajad töötavad kodukontoris ja vastutavad iseenda eest?
Tööandja vastutab ka kaugtöötegijate töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise eest, siin seadus erandeid ette näinud ei ole (TTOS § 13 – 134).
10. Varem pidi töökeskkonda analüüsima, kui ettevõttes on üle 10 töötaja. Kas see on muutunud?
Seadus ei ole kunagi töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise kohustust piiranud või reguleerinud töötajate arvu järgi. Kümne töötajaga on seotud ainult töötajate esindaja ehk töökeskkonnavoliniku valimise kohustus (TTOS § 17).
11. Teenusepakkuja on oma ettevõtte ainus töötaja. Töötab teise ettevõtte tööruumides. Kas töökeskkonna riskianalüüsi peab ta ise enda kohta koostama või ettevõte, kelle tööruumides neile teenust osutab?
Enda tööga kaasnevad töökeskkonna riskid peab esmajärjekorras ise ära hindama. Kuid on võimalus kokku leppida teise tööandja või teenuseosutajatega, et koostate või tellite ühise töökeskkonna riskianalüüsi. Seaduse järgi teavitavad teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid. Selleks, et teavitamine oleks võimalik, tuleb aga eelnevalt igaühe tööga kaasnevad riskid üle hinnata (TTOS § 12 ja § 134)
12. Pool kollektiivi on puhkustel, mis juhtub, kui ei esita riskianalüüsi 1. septembriks? Kas tehakse trahvi?
Sel juhul on täitmata jätnud seadusest tulenev kohustus ning Tööinspektsiooni poolt läbiviidava järelevalvemenetluse tulemusel võidakse ettevõttele teha ettekirjutus koos sunniraha ja hoiatusega, mis ei ole trahv.
Kui ettevõttes ei ole töökeskkonna riskianalüüsi seni koostatud ning juhtub tööõnnetus või avastatakse ettevõtte töötajal kutsehaigus ehk inimesel on tekkinud töö tõttu tervisekahju, võib Tööinspektsioon alustada väärteomenetluse ja määrata ka trahvi (TTOS § 271).
13. Millised on riskianalüüsi koostamise võimalused?
- Tööinspektsiooni riskianalüüsi töövahend Tööinspektsiooni iseteeninduses.
- Koostada ise.
- Riskianalüüsi võid tellida teenusepakkujalt, kes on töökeskkonnalase pädevusega. Riskianalüüsi ei saa koostada tuginedes vaid suulisele töökeskkonna kirjeldusele. Riskianalüüsi koostamisel kaasatakse ka töötajad, kes oma tööprotsessist tulenevalt oskavad hinnata nende tööga kaasnevaid riske.
14. Küsimused riskianalüüsi töövahendi kohta
- Kas Tööinspektsiooni riskianalüüsi töövahend on tasuline?
Ei, see on tasuta teenus.
- Kas selle jaoks on vaja kuskile konto luua?
Ei, piisab tööelu infosüsteemi sisselogimisest.
- Kaua võtab selle täitmine?
Kõik oleneb ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast ja töökeskkonnas esinevatest ohtudest.
- Ettevõtte tüüpi ei ole töövahendis. Mida peab tegema?
Võimalused on :
- valida tegevusvaldkonnaga enim sobiv ettevõtluse tüüp. Vajadusel saab ohtusid ja abinõusid täiendada, lisades neid süsteemis juurde või vabas vormis kirjeldades;
- kui nimekirjas ei ole sobivat valdkonda, valida tüübiks “Muu (lisa täiendavad ohutegurid vastavalt ettevõtluse tüübile)”, selle leiab kas otsingu abil või klõpsates valikul “Vaata kõiki”. Selles valikus pakub süsteem välja üldiseid ohtusid, mis esinevad enamikus ettevõtetes. Spetsiifilised ohud ja abinõud tuleb kindlasti lisada kas plokist “täiendavad ohutegurid” ja/või vabas vormis kirjeldada;
- koostada töökeskkonna riskianalüüs ise väljaspool TEISi ja laadida hiljem valmis dokument üles;
- osta teenus sisse töökeskkonnaga tegelevalt pädevalt teenuseosutajalt, kes saab ka ise koostada tellija töökeskkonna riskianalüüsi TEIS-is või laadida enda koostatud riskianalüüsi üles.
Eeskujuna võid julgelt kasutada Tööinspektsiooni kodulehel avaldatud sihtkontrolle.
15. Millisel kujul peab enda koostatud riskianalüüsi Tööinspektsioonile esitama?
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 134 lõike 6 kohaselt koostab tööandja riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk elektrooniliselt töödeldavas vormis. Sama sätte järgmine lõige täpsustab veel, et tööandja koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile.
- Kas peab olema tekstifailina, PDFina? Kas PDF peab olema masinloetav, ehk siis kopeeritava tekstiga?
Seadus selles osas täpsustust ei anna, kuid ettevõttel endal ja ka töötajatel on ju mugavam, kui töökeskkonna riskianalüüs on masinloetav ning kopeeritava tekstiga.
- Kas võib olla käsitsi kirjutatud ja skannitud dokument?
Jah, sest see on ka kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, kuid selles sisalduvate andmete töötlemine, sh leidmine on aeganõudev ehk selline dokument ei ole masintöödeldav.
- Kas see peab olema allkirjastatud? Kelle allkirjaga?
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei nõua allkirjaga kinnitamist, kuid ettevõtte või asutuse sisemine töökorraldus võib seda nõuda. Üles tuleb laadida dokument, mis tööandja juures ka tegelikult kehtib ja vastab nii seaduse nõuetele kui ka organisatsiooni sisemisele töökorraldusele.
- Kas rahvusvaheline ettevõte võib töökeskkonna riskianalüüsi esitada inglise keeles?
Ei, Tööinspektsioonile tuleb esitada töökeskkonna riskianalüüs siiski eesti keeles. Keeleseaduse § 10 lõike 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Sama seaduse § 12 lõike 1 kohaselt kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Juhime seejuures tähelepanu, et töötajate juhendamine sh töökeskkonna riskianalüüsi tutvustamine oleks töötajale arusaadav, võib olla vajalik juhendid ja riskianalüüs tõlkida neile arusaadavasse keelde või koostadagi teises keeles. Tõlkimise korral tuleks eelistada kirjalikku tõlget, sest suulise tõlke puhul võib tekkida vaidlus selle üle, kas tõlgiti kogu informatsioon. Teise keelde tõlgitud või teises keeles koostatud töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda esitama ei pea, kuid selle riskianalüüsi eestikeelse versiooni on tööandja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 134 kohaselt kohustatud Tööinspektsioonile esitama.
16. Ema- ja tütarettevõte asuvad samas asukohas. Kas emaettevõtte töökeskkonnavolinikuks saab määrata tütarettevõtte töötaja, kes on juba tütarettevõtte töökeskkonnavolinik? Süsteem seda ei luba, sest töötaja on tööle registreeritud ainult tütarettevõttesse.
Töökeskkonnavolinik peab olema selle ettevõtte töötaja, keda ta esindab. Seega, kui töötaja ei ole registreeritud emaettevõtte töötajaks, ei saa teda töökeskkonnavolinikuks valida ega registreerida. Lihtsaim lahendus on registreerida tütarettevõtte töötaja emaettevõtte töötajaks kasvõi väikese koormusega ning teostada töötamise registris kanne. (TTOS § 17).
Töökeskkonna riskianalüüs – riskide hindamine ja ohjamine
