Kas teadsite, et Euroopas on tööstress esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem?
Psühhosotsiaalsed riskid ja tööstress on ühed tööohutuse ja töötervishoiu keerukaimad probleemid, mis halvendavad oluliselt inimtervist ning organisatsioonide ja riikide majandustulemusi. Ligikaudu pooled Euroopa töötajatest arvavad, et stress on nende töökohas tavaline ja see põhjustab ligikaudu poole puudutud tööpäevadest. Nagu paljusid muid vaimse tervise probleeme, mõistetakse ka stressi tihti valesti või seda naeruvääristatakse. Kui stressi käsitada mitte kui üksikisikute, vaid kui organisatsioonide probleemi, saab leevendada psühhosotsiaalseid riske ja stressi sama hästi kui mis tahes muid tööohutuse ja töötervishoiu riske.
Mis on stress ja psühhosotsiaalsed riskid?
Tööstress tekib, kui töökoha nõuded ületavad töötaja suutlikkuse.
Tööstress on organisatsiooniprobleem ja ei teki töötaja süül. See on halva psühhosotsiaalse töökeskkonna üks raskeimaid tagajärgi.
Psühhosotsiaalsed riskid on psühholoogilised, füüsilised ja sotsiaalsed tagajärjed, mille on põhjustanud töö puudulik kavandamine, korraldus ja juhtimine.
Psühhosotsiaalseid riske võivad põhjustada näiteks järgmised töötingimused:
- liigne töökoormus või ajapuudus,
- vastuolulised nõuded,
- töötaja rolli ebaselgus,
- ebatõhus suhtlus,
- halvasti juhitud organisatsioonimuutused.
Psühhosotsiaalsed riskid tekivad samuti ebasoodsast sotsiaalsest kontekstist, sh olukordadest, kui
- puudub juhatuse või kolleegide toetus,
- inimestevahelised suhted on halvad,
- esineb ahistamist, agressiivset käitumist ja vägivalda,
- töö- ja perekohustusi on raske sobitada.
Psühhosotsiaalseid riske ei tohi segi ajada tervisliku, stimuleeriva ja toetava töökeskkonnaga, kus töötajad on motiveeritud ning neid julgustatakse andma tööl endast parimat.
Miks on stress ja psühhosotsiaalsed risikid tähtsad?
Psühhosotsiaalne töökeskkond mõjutab oluliselt töötajate tervist ja heaolu.
Tööstressiga töötajatel võivad tekkida rasked vaimsed ja füüsilised terviseprobleemid. See mõjutab omakorda organisatsiooni ja ühiskonda tervikuna.
Töötajal võivad avalduda näiteks järgmised negatiivsed mõjud:
- läbipõlemine ja depressioon;
- keskendumisraskused;
- probleemid kodus;
- narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine;
- halb füüsiline tervis, eelkõige südame-veresoonkonna haigused ja luu-lihaskonna probleemid.
Organisatsiooni tasandil on negatiivsed mõjud näiteks järgmised:
- üldised halvad majandusnäitajad;
- rohke töölt puudumine;
- haigena töötamine (töötajad saabuvad tööle, kuigi nad ei suuda korralikult töötada);
- rohkem tööõnnetusi ja vigastusi.
Positiivse poole pealt – kui tagatakse hea psühhosotsiaalne töökeskkond, on töötajad tööl terved ja tootlikud. Puudumine tööstressi tõttu väheneb või lakkab. Samuti vähenevad tootlikkuse vähenemisest põhjustatud majanduskahjud.
Tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide edukas vähendamine aitab hoida töötajaid õnnelikuna. See soodustab ka töötajate kaasamist, motiveeritust ja uuenduslikkust. Tööstressiga töötajad jäävad ka sagedamini ka pensionile enne ametlikku pensioniiga. Positiivne töökeskkond aitab hoida töötajaid tööl.
Kes peab osalema stressi ja psühhosotsiaalsete risikide vähendamisel?
Tähtis on kaasata kõik – tööandjad, juhid ja töötajad –, et nad teeksid hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel koostööd.
Juhid peaksid laskma töötajatel probleeme tõstatada ja julgustama neid aitama leida lahendusi, et vähendada või minimeerida töökoha psühhosotsiaalseid riske. Hea juht inspireerib ja motiveerib töötajaid, mõistab nende tugevusi ja nõrkusi, julgustab neid tegutsema ühiste eesmärkide nimel ning tagab motiveeritud tegutsemise. Toetava töökeskkonna loomisele aitab kaasa ka töötajate tööväliste probleemide mõistmine.
Omalt poolt aitavad töötajad sellega, et tunnevad töökohta kõige paremini ning jagavad neid teadmisi tööandjate ja juhtidega, tuvastada probleeme ning leida ja rakendada lahendusi. Töötajate kaasamine on psühhosotsiaalsete riskide lahendamisel väga tähtis. Töötajatega nõu pidades loovad juhid usaldusliku keskkonna, kus töötajad julgevad rääkida probleemidest. Töötajate kaasamine lahendusmeetmete koostamisel annab neile võimaluse olukorda ise juhtida, mis tagab parema tulemuslikkuse.
Koostöö nõuab juhtide ja töötajate pidevat kahepoolset dialoogi. See tähendab üksteisega rääkimist, üksteise probleemide kuulamist ja arvamuste vahetamist.
Töökoha psühhosotsiaalsete riskide hindamisel ja vähendamisel saab abivahenditena kasutada kasutajasõbralikke praktilisi vahendeid ja materjale:
- Tööstressi küsimustik
- Napo film
- Väljaanded (inglise keeles)
Kuidas saab stressi ja psühhosotsiaalseid riske vähendada?
Psühhosotsiaalseid riske saab hinnata ja vähendada sama süstemaatiliselt kui muid töötervishoiu ja tööohutuse riske.
Riskide tuvastamisel ja probleemi käsitlemisel saab suurepäraselt kasutada riskihindamise standardmudelit:
- Esimeseks tuvasta ohud ja riskialtid isikud.
Juhid ja töötajad peavad teadma psühhosotsiaalseid riske ning tööstressi varajasi ohumärke.
- Teiseks analüüsi riske ja sea need tähtsuse järjekorda.
Otsusta, mis riskid on kõige tähtsamad, ja keskendu kõigepealt nendele.
- Kolmandaks kavanda ennetusmeetmed.
Tuleb koostada plaan, kuidas ennetada psühhosotsiaalsete riskide teket. Kui riske ei saa ennetada, siis mõelge, kuidas saab neid vähendada.
- Neljandaks rakenda kavandatud meetmed.
Määratle, mis meetmeid on vaja võtta, mis vahendeid on vaja, kes osaleb ja mis on tähtaeg.
- Viimaks jälgi olukorda ja kohanda meetmeid pidevalt.
Ole valmis jälgimistulemuste alusel tegevuskava muutma.
Pea meeles, et eri inimesed võivad reageerida samades tingimustes erinevalt. Psühhosotsiaalsete riskide hindamisel tuleb arvestada töötajate võimeid ja vajadusi (nt lähtudes soost, vanusest või kogemustest).
Stressi ja psühhosotsiaalsete riskide vähendamise majanduseelised
Psühhosotsiaalsed riskid ja tööstress tekitavad nii organisatsioonidele kui ka riikide majandusele märkimisväärset kahju.
Tööstressi ja muude psühhosotsiaalsete probleemidega töötajad puuduvad märkimisväärselt palju töölt. Tööstressiga töötajad töötavad sageli ka siis, kui nad seda tegelikult ei suuda (mis sarnaneb haigena töötamisele). See vähendab tootlikkust ja kahjustab majandustulemusi.
Vaimse tervise häired (nii tööst tingitud kui ka muud) tekitavad kogu Euroopas majanduskahju hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. Sellest alla poole moodustavad otsesed kulud, näiteks ravikulud, ja 136 miljardit eurot tuleneb vähenenud tootlikkusest, sh haiguse tõttu töölt puudumisest.
Ka riikide statistika on tõsine:
- Prantsusmaal tekitas tööstress 2007. aastal majanduskahjusid hinnanguliselt 2–3 miljardit eurot.
- Ühendkuningriigis kaotati 2009. ja 2010. aastal tööstressi tõttu hinnanguliselt ligikaudu 9,8 miljonit tööpäeva ning töötajad puudusid töölt keskmiselt 22,6 päeva.
- Austrias on psühhosotsiaalsed häired peamiseks põhjuseks, miks kontoritöötajad jäävad ennetähtaegselt pensionile, moodustades 42% kõigist selles töötajate kategoorias ennetähtaegsele pensionile jäämise juhtudest.
Majanduse seisukohast on olukord selge: psühhosotsiaalsete riskide ennetamine ja vähendamine on tähtis ülesanne, mis tagab terved ja tootlikud töötajad, vähem töölt puudumist ning vähem tööõnnetusi ja vigastusi ning tänu millele püsivad töötajad kauem tööl.
Tulemuseks on paremad üldised majandustulemused.
Kui eespool kirjeldatu ei olnud piisavalt veenev, mõelge järgmise peale: kulud nende riskide vähendamisel on väiksemad kui saadav majanduskasu.