Iga 3,5 minuti järel sureb Euroopa Liidus mõni inimene tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel, tööõnnetuste läbi saab aastas kannatada ligi seitse miljonit inimest. Igal aastal läheb tööõnnetuste tõttu kaotsi vähemalt 450 miljonit tööpäeva. Euroopa Liidu majandusele läheb kõik see maksma vähemalt 490 miljardit eurot aastas.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend “töö käigus” tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga. Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül.
Tööandja peab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest teavitama viivitamata tööinspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid. Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades vormi kohase teatise. (pdf) Tööinspektsioon teatab viivitamata kirjalikult või oma kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale nimetatud teatise saamisest.
Valitsuse määrusega on kehtestatud kindel kord, kuidas tööõnnetusi tuleb uurida ja registreerida. Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama viivitamata välja nende asjaolud ja põhjused. Uurimise lõppedes peab ta määrama kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul arvates selle toimumisest.
Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm, lõpeb tööõnnetuse uurimine vormikohase raporti koostamisega. Raport koostatakse kolmes eksemplaris. Täidetava raporti vormi leiate SIIT. Üks raporti eksemplar jääb tööandjale, ülejäänud esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõppemist Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide esindajale.
Esineb juhtumeid, kus töötaja ei teata tööandjale tööõnnetuse toimumisest. Hiljem arsti poole pöördudes on keeruline tööandjal tööõnnetust uurida. Seepärast peaks julgustama töötaja juhendamisel tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.
Õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist
Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud. Kui töötajal, kes tööõnnetuse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka töövigastusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
Kui tööl juhtus õnnetus
Kui juhtus õnnetus tööl, siis on tõenäoliselt tegemist tööõnnetusega.
Mis on tööõnnetus?
Tööõnnetus on juhtum või õnnetus, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal ja mille tulemusel saadi tervisekahjustus või saabus surm. Tööõnnetuste hulka kuuluvad ka liiklusavariid, ründed avalikku korda kaitsvatele isikutele ja muud sarnased olukorrad, kui need on juhtunud töö tegemise käigus.
Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus ei ole tööteel toimunud õnnetus, näiteks töölt tulles või tööle minnes libedal teel kukkumine.
Tööõnnetus liigitatakse vigastuse raskusastme järgi: kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks vigastuseks on näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede, varvaste amputatsioon. Kerged on need vigastused, mida ei loeta raskeks ega põhjusta surma.
Mida teha, kui tööl juhtus õnnetus?
Kannatanu peab teatama tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kui kannatanu pöördub abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb tervishoiutöötajale öelda, et õnnetus juhtus tööl.
Kuidas uuritakse tööl juhtunud õnnetust?
Tööandja uurib kõiki töökohal toimunud õnnetusjuhtumeid, et välja selgitada nende asjaolud ja põhjused. Uurimine lõpeb raporti koostamisega. Uurimistulemuste alusel peab tööandja kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise ärahoidmiseks. Raporti esitab tööandja tööinspektsioonile ja kannatanule kolme päeva jooksul pärast uurimise lõppemist.
Tööandja registreerib kõik tööõnnetused.
Millised on õigused, kui juhtus tööõnnetus?
Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist.
Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud. Kui töötajal, kes tööõnnetuse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.
Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka töövigastusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist.
Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
Mis võib juhtuda, kui jätad tööõnnetusest teatamata?
On juhtumeid, kus töötajal on ilmnenud pärast õnnetust tervisekahjustus, kuid ta ei ole tööõnnetusest teatanud. Sellisel juhul on kannatanul väga raske tagantjärele tõestada, et tervisekahjustus on tekkinud varem juhtunud tööõnnetuse tagajärjel.
Pea meeles!
- Kui sa jätad tööõnnetusest õigeaegselt teatamata, siis jääd ilma sulle seadusega ettenähtud hüvitistest.
- Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.
- Juhul, kui tööl juhtunud õnnetust ei käsitata tööõnnetusena, on oht, et see loetakse olmetraumaks. Selle tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa. 4. – 8. päeva eest maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatuna päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.
