Ühest 2017. aastal alanud ja seni käimasolevast vaidlusest pudeneb tagantjärele mitmeid tarkuseteri.
Töötaja palus kohtul juba viie aasta eest tuvastada, kas temaga toimunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus. Vaidlus on veninud väga pikaks, kuna esimesel korral andis Riigikohus töötajale teada, et sellist nõuet kohtule esitada ei saa. Nimelt ei saa nõuda kohtus faktiliste asjaolude tuvastamist, kuna see ei kuulu kohtu pädevusse. Seega tühistas Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu otsused ning töötaja hagi jäeti läbi vaatamata.
Riigikohus selgitas, et tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine (töötervishoiu ja tööohutuse seadus, (TTOS) § 24 lg 1). Tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi uurib vajadusel tööinspektsioon (TTOS § 24 lg 5). Riigikohtu kolleegium märkis, et olukorras, kus töötajaga juhtub tööõnnetus ja tööandja leiab uurimise tulemusel, et tegu ei olnud tööõnnetusega, kuid töötaja ei nõustu sellega, ei ole iseenesest välistatud töötaja õigus esitada tööandja vastu kohustamishagi. Selle eesmärk on saada töövõime vähenemise hüvitist.
Riigikohtu juhiste kohaselt esitas töötaja tööandja vastu uue hagi, nõudes muu hulgas tööõnnetusest tulenevat kahjuhüvitist (mittevaraline kahju) kohtu õiglasel äranägemisel. Töötaja väitel toimus temaga töökohustuste täitmise ajal tööõnnetus.
Puudus arusaadav teavitus võimalikust tööõnnetusest
Vahetult pärast väidetava õnnetuse toimumist teavitas töötaja kolleegi, et tegi endale liiga ja läheb koju. Muid selgitusi, millest oleks võinud järeldada tööõnnetust, töötaja ei andnud. Seega ei saanud tööandja alustada võimaliku tööõnnetuse uurimist. Kahe kuu pärast sai tööandja haigekassa kaudu teada, et töötaja on haiguslehel ning tööinspektsiooni kaudu teada võimalikust tööõnnetusest. Tööandja viis läbi uurimise, millega tuvastas, et tööõnnetust ei toimunud.
Kaks kuud pärast väidetava tööõnnetuse toimumist ei olnud võimalik läbi viia uurimist, kuivõrd võimaliku õnnetusega seotud olustik ja tõendid ei olnud säilinud. Tööandjal puudus võimalus teha paikvaatlust. Kuna vahetult pärast väidetavat juhtumit ei andnud töötaja teada õnnetuse asjaoludest, ei olnud tööandjal võimalik neid tagantjärele tuvastada. Ka tööinspektsioon ei saanud läbi viia uurimist, kuna inspektsioon sai võimalikust õnnetusest teada samuti alles kaks kuud hiljem. Töötaja on esitanud tõendid, mille kohaselt pöördus ta perearsti poole üks nädal pärast väidetava õnnetusjuhtumi toimumist. Perearst tuvastas terviserikke.
Mis juhtus töötajaga seitsme päeva jooksul alates päevast, mil ta lahkus töökohalt ja pöördus perearsti poole? Kas terviserike tekkis töökohal või sealt lahkudes? Kas tööandja on igapäevaselt täitnud kõik töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja kohustused? Kas töötaja on käitunud mõistlikult ja lojaalselt? Mida peab tõendama töötaja ja mida tööandja?
Kohus: eluliselt on usutav ja tõendamist on leidnud, et töötajaga juhtus õnnetusjuhtum, mis leidis aset tööandja territooriumil. Mõista töötajale välja mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot.
Seni kestvas kohtuvaidluses on töötaja esitanud omapoolse tööõnnetuse kirjelduse, mis on vaidluse kestel muutunud vastavalt tööandja vastuargumentidele. Töötaja loo esimene versioon erineb viimasest. Kuna keegi väidetavat õnnetust pealt ei näinud, on töötajal lihtne oma lugu täiendada. Tööandja katsed välistada eluliselt põhjuslikud seosed töökohustuste täitmise ja töötaja terviserikke vahel, mille kohaselt ei saanud töökohal õnnetust toimuda, on seni olnud edutud. Kohtumenetluses on töötaja nõrgem pool ning tööandjal peaks olema justkui suurem võimalus oma väiteid tõendada. Kirjeldatud vaidluses see seni paika pole pidanud. Kuna kohtumenetlus on pooleli, ei ole midagi veel lõplikult selge.
Neli tagantjärele tarkusetera
Kindlusta oma töötaja ja tagala! Mistahes töösuhtest tuleneva vaidluse edukuse eeltingimuseks on korras paberimajandus. Töölepingud, tööülesannete kirjeldused ja ohutusjuhendid, tööajakavad, töökorralduse reeglid, riskianalüüs jmt peavad kajastama tegelikku olukorda. Need tasub kindlasti aastate möödudes üle vaadata ja värskendada. On selge, et kõiki töösuhtest tulenevaid elulisi olukordi ei ole võimalik kirja panna. Töötajaid peab julgustama, et nad ebaselgete olukordade tekkides pöörduksid juhiste saamiseks tööandja poole. Mõistlikult ja heas usus käituv töötaja peab oskama ning julgema abi küsida.
Pooleliolevast vaidlusest selgub, et tööandja kohustuseks peaks lisaks ohutute töövõtete tutvustamisele olema ka kohustus tutvustada turvalisel moel ohtlikke töövõtteid, et näidata, millised töövõtted on töötaja jaoks kategooriliselt keelatud. Näiteks konkreetset ohtlikku tegevust või valesid töövõtteid imiteerides. Ka selline juhendamine tuleb dokumenteerida.
Töötaja üheks kohustuseks on võimaluse korral kõrvaldada erikorralduseta töötakistus või selle tekkimise oht (töölepingu seadus § 15 lg 2 p 7). Olenevalt töölõigust tuleb selle kohustuse sisu töötajale selgitada ja vastavas juhendis kirjeldada. Oskamatus või omaalgatus ei pruugi ohtu tõrjuda, vaid päädida hoopis tööõnnetuse ja tervisekahjuga, mille eest võib tööandja vastutavaks jääda.
Jälgi mängu! Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras (TTOS § 12 lg 1). Kõnealuse vaidluse puhul oleks tööandja pidanud töötajat kohe küsitlema ja tekkinud olukorra kirjalikult fikseerima. Mida pidas töötaja silmas, kui ta möödaminnes mainis, et tegi endale liiga? Seda ka olukorras, kus visuaalselt ei saanud töötajale omistada sellist terviseriket, mis nädal hiljem arsti poolt tuvastati. Tööandja oleks saanud kohe teostada paikvaatlust väidetava õnnetuse toimumise kohas ja alustada tööõnnetuse uurimist. Kommunikatsioon on oluline.
Seega: jälgi mängu, kuula, pane tähele, küsi ja uuri! Olukorra väljaselgitamiseks lase töötajal toimunu kohta kirjutada seletuskiri.
Usalda, aga kontrolli! Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised (TTOS § 12 lg 2). Olenevalt tööprotsessi keerukusest peavad töö- ja ohutusjuhendid olema töötajale arusaadavad ja täitma eesmärki. Ka elementaarseid töövõtteid tuleb selgitada ning kirja panna. Vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et ta on mõelnud kogu tööprotsessi läbi ning töötaja on põhjalikult juhendatud. Sealhulgas peab töötaja teadma, et tegevused, mida ta arvab, et oskab teha, kuid mis ei ole talle kohustuseks ning mis võivad kujutada tema jaoks ohtu, ei ole lubatud.
Üheks tööandja ennetustegevuseks on töövahendite ja -meetodite kohandamine vastavalt tehnika arengule (TTOS § 12 1 lg 1 p 6). Ohutusjuhendid ning muud reeglid peavad olema ajakohased. Vaidluste puhul loeb töötaja allkiri juhendil, millega ta kinnitab, et on juhendiga tutvunud ja oskab selle põhjal teha kokkulepitud tööd ohutult. Kui allkiri puudub, tähendab see, et töötajat ei ole juhendatud olenemata tema pikast staažist samal ametikohal ja tööprotsessis. Argument, et töötaja on sama töölõiku teinud aastaid ja ilma juhendita, ei ole samastatav töötaja allkirjaga ohutusjuhendil. Juhul kui õnnetuse on põhjustanud rumalusest juhtunud kõrvalekalle, on ka see tööandja tõendamiskoormis. Kui tööandja ei ole täitnud asjakohaseid töötervishoiu ja tööohutusega seonduvaid kohustusi, on see käsitletav tööandjapoolse tegevusetusena, mis võib olla põhjuslikus seoses töötajale tekkinud tervisekahjuga.
Mõtle nagu Sherlock! Kui miski tundub imelik või veider, siis tegutse kohe. Uuri välja, miks töötaja ei ole tööle asunud. Loo seoseid. Kogu tõendeid. Juhenda. Vältida tuleb olukordi, kus töötaja paneb ennast vabatahtlikult riskantsesse olukorda. Vältima peab ka lihtsat füüsikalist nähtust nagu tõmbetuul, mille tagajärjeks võib olla tööst põhjustatud tervisekahju.