Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga) tööinspektsiooni, esitades vastava teatise.

Kui töötajal toimus nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga, mille korral alustatakse ennetavat ravi, teavitab arst sellest tööinspektsiooni.

Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede või varvaste amputatsioon või muud sellist, teatab tööandja tööinspektsioonile ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel järgmised andmed:

Tööandja esitab loetletud andmed esimesel võimalusel tööinspektsioonile kirjalikult või kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi, et selgitada välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist.

Tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord

Tähelepanu tuleb pöörata toimingutele, mis on seotud tööõnnetustest teatamisega

Vastavalt valitsuse määrusele nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra” § 4 lg 1 on tööandja kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi.

Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

Tööandja esitab akti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Kui kergele tööõnnetusele töötaja ajutist töövõimetust ei järgnenud, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, mil viisil uurimine läbi viiakse ja millised dokumendid vormistatakse, on tööandja otsustada.

Tööinspektsioon teavitab seejärel õnnetusse sattunud töötaja tööandjat e-kirja teel äriregistris märgitud üldaadressil sellest, et on laekunud ühe tema töötaja osas arsti teatis. Inspektsioon ei tohi seejuures eriliigiliste isikuandmete kaitsmiseks avaldada kohe töötaja nime, isikukoodi ega ka õnnetuse toimimise täpset aega.

Selleks, et tööandja saaks eriliigilisi isikuandmeid sisaldava arsti teatise tööinspektsioonilt kätte, peab ettevõtte või asutuse seaduslik või volitatud esindaja

Tööandjal on võimalik tööinspektsioonile teatada arsti teatiste edastamiseks püsiva kontaktisiku andmed ja volitus. Sel juhul väljastatakse arsti teatise saabumisel koheselt info koos arsti teatisega määratud kontaktisikule.

Pärast taotluse saamist väljastab tööinspektsioon tööandja seaduslikule või volitatud isikule krüpteeritud kujul arsti teatise või edastab koopia arsti teatisest, kui andmete elektrooniline vastuvõtmine ei ole võimalik. Kontaktisik saab arsti teatise avada ning edasi toimetada.

Tööõnnetuse uurimise tulemusel koostab tööandja raporti või akti ning saadab ti@ti.ee.

Uus süsteem võib pikendad tööandjaga suhtlemisele kuluvat aega ning seega võib viibida näiteks tööõnnetusega seotud andmete jõudmine Eesti Haigekassale.

Arsti teatis on nähtav tööinspektsiooni kliendiportaalis eti.ti.ee. See kehtib alates 16.10.2017 tööinspektsioonis registreeritud arsti teatiste puhul.

Füüsilisest isikust ettevõtjaga juhtunud õnnetus

Kui füüsilisest isikust ettevõtjaga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, teavitab arst juhtunust tööinspektsiooni.

Tööinspektsioon teavitab viivitamata kirjalikult või kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise saamisest töid korraldavat ettevõtjat. Töid korraldav ettevõtja viib läbi tööõnnetuse uurimise ja koostab vastava raporti või vabas vormis akti.

Tööõnnetuse dokumentide vormid

Vigastatu transpordist välisriigist koju

Kommenteerib Eesti Patsientide Esindusühingust Marika Kabal:

Välisriigis tööõnnetusse sattunud isikute transport Eestisse on viimasel ajal kujunenud suureks probleemiks. Kui töötaja on saanud raskeid kehavigastusi, siis on tavaline transport (loksuva auto tagaistmel) äärmiselt piinarikas.

Patsient vajaks transporti mugavamates oludes ja pikali asendis vmt. Selline transport on enamikele töötajatele ilmselgelt üle jõu käivalt kallis. Kui arstiabi on ajutiselt Euroopa Liidu riigis töötavatele Eesti kodanikele, kes on Eesti Haigekassas kindlustatud, tagatud võrdsetel tingimustel välisriigis elavate kindlustatud isikutega (va. omavastutustasud), siis riikidevahelisi transpordi kulusid haigekassa enda kanda ei võta.

Täpsemat infot võib saada aga kindlustusseltside kodulehelt või kindlustusmaaklerite käest.