Vaimne tervis töökohal on muutunud aina aktuaalsemaks nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidu tasandil. Tööandjad seisavad üha suurema vastutuse ees, et keerukates tingimustes pakkuda töötajatele sobivat tuge vaimse tervise tagamisel.
Milliste lahenduste läbi on võimalik tööandjal toetada töötajate vaimset tervist?
Kujundage töökorraldus, mis toetab töötajate heaolu ja vaimset tervist. Vaimset tervist töökohal mõjutavad eelkõige organisatsioonilised tegurid. Nendeks on töötingimused- ja korraldus, aga ka psühhosotsiaalne keskkond. Töökorraldus hõlmab mitmeid olulisi aspekte, mis mõjutavad meie heaolu ja tervist igapäevaselt, näiteks tööaeg, töökoormus ning töö ja eraelu tasakaal.
Psühhosotsiaalse keskkonna kujundamiseks on oluline mõista psühhosotsiaalseid stressitegureid, sest ilma nendeta jääb töötajate heaolu juhtimine pealiskaudseks. See tähendab, töötaja heaolu ja vaimset tervist kujundavasse tööriistapaketti kuuluvad ka sellised vahendid nagu puhkaeg ja taastumist soodustavad erinevad võtted, ootused ja ressursid nende täitmiseks, tööpinge, mis tuleb sellest, kui viimased ei ole tasakaalus, ning autonoomia ja töökontroll ehk võimalus ise oma tööd juhtida ja otsustada, kuidas töö tulemused saavutada. Lisaks sellele saab organisatsioon hoolt kanda ka selle eest, et töökeskkond ei kahjustaks vaimset tervist, vältides näiteks agressiooni, vägivalda ja kiusamist. Sellist käitumist ei tohi organisatsioonikultuuris tolereerida.
Sekkumiste valikul keskenduge sellisele kombinatsioonile, mis töötab
Eestis ja ka mujal maailmas on vaimsele tervisele lähenemine sageli reaktiivne – probleemidele keskendutakse alles siis, kui need on juba tekkinud. Sageli püütakse organisatsioonilisi probleeme lahendada üksikisiku tasandil, pakkudes töötajatele koolitusi, näiteks probleemilahenduse, teadveloleku või vastupidavuse arendamiseks. Neil koolitustel on sobiv koht vaid siis, kui need täiendavad organisatsiooni tasandil tehtavaid järjepidevaid muudatusi. Vastasel juhul võib olukord muutuda küüniliseks: kui töökorraldust ei parandata ja vaimse tervise halvenemise risk püsib kõrgel, siis enesetõhususe koolituse pakkumine jätab eksliku mulje nagu peaksid töötajad töökorralduse puudujääke kompenseerima parema sooritusega. Levinud praktika on pakkuda ka individuaalset nõustamist. Sellega kaasneb sarnane probleem, mis oskuste treeningute pakkumisega – töökorraldusse ja töökeskkonda sobivaid muutusi sisse viimata jääb see ikka vaid plaastriks ning ei ole jätkusuutlik. Lisaks on üks-ühele nõustamine kulukas ning see ei jõua kõigini, mistõttu jääb soovitud tulemus saavutamata.
Vaimse tervise toetamine töökohal vajab integreeritud ja järjepidevat tegutsemist
Töökohal vaimse tervise eest hoolitsemine on organisatsioonides pahatihti killustatud eri osapoolte vahel: töökeskkonna spetsialistidel ja -volinikel on justkui oma töövaldkond ning koolitus- ja arendusjuhtidel oma. Töötaja heaolu ja vaimse tervise toetamiseks on hädavajalik, et need tegevused oleksid tihedalt integreeritud ning üheks tervikuks loodud. Alates töökorraldusest, psühhosotsiaalsest keskkonnast ja stressitegurite maandamisest kuni head töötulemust soodustava keskkonna võimaldamiseni. Lisaks ei ole vähetähtis ka see, et konkreetsetest heaolu ja vaimset tervist toetavatest tegevustest olulisem on järjepidevus nende elluviimisel. Töökeskkond, mis järjepidevalt toetaks meie head toimetulekut nii töötulemuste kui ka (vaimse) tervise mõttes, on just see, millest me kõik unistame! Organisatsioonidel ja juhtidel ehk tööandjatel ongi selle integreeritud lähenemise tagamise ülesanne.
