Uimastite, mille hulka kuulub ka alkohol, tarvitamine mõjutab tõsiselt inimese võimet oma tööga hakkama saada. Uimasteid tarvitanud inimene seab töökohas ohtu nii enda kui kolleegide tervise.

Eesti töökohtadel suhtutakse uimastitesse erinevalt: kui alkoholi tarvitamine on paljudes töökohtades teatud piirini igati aktsepteeritud ja firmaüritustel vägagi tavaline, siis suhtumine keelatud uimastitesse on reeglina ühemõtteliselt eitav. Ometi on nii alkoholi kui keelatud uimastite tarvitamine töökohal ühtviisi ohtlik ja mõjutab olulisel määral töö kvaliteeti, tööohutust ning tööviljakust.

Uimastite tarvitamisega seotud probleeme võib ette tulla ükskõik missuguses tööstusharus või elukutse puhul. Ennekõike on need seotud ettevõtte töökultuuri ja valitseva tolerantsiga uimastite (ka alkoholi) suhtes, samuti töökoha isoleerituse ning alkoholi kättesaadavusega.

Ettevõtte töökultuur võib uimastite tarvitamist soodustada ja toetada või siis vastupidi, seda rangelt piirata. Osalt sõltub töökoha uimastipoliitika ka töötajate soost. Kollektiivides, kus enamus töötajaid on mehed, tarvitavad uuringute kohaselt rohkem uimasteid ka neis töötavad naised, võrreldes nende asutuste töötajatega (nii naiste kui meestega), kus ülekaalus on õrnema soo esindajad. Ka uimastitest tingitud probleeme tuleb neis vähem ette kui kollektiivides, kus enamus töötajatest on mehed.

Töökoha isoleeritus

Töö, mis on tüütu ja igav, stressirohke ja/või teistest kolleegidest eraldatud, võib samuti soodustada uimastite tarvitamist. Töötaja uimastiprobleeme seostatakse uuringute põhjal vähese iseseisvuse, kontrolli puudumisega oma töötingimuste ja –tulemuse üle, tüdimuse, seksuaalse ahistamise, sõnalise ja füüsilise vägivalla ning tööandja poolse lugupidamatu kohtlemisega.

Uimastite kättesaadavus

Tööandja suhtumine uimastite tarvitamisse töökohal ning selle kättesaadavus mõjutavad ka töötajaid. Ettevõtetes, kus uimastite tarvitamine tööajal on ühemõtteliselt keelatud ning seda jälgitakse, on ka tarvitamisest tingitud probleeme vähem. Sama kehtib ka vastupidi: kui näiteks ettevõtte sööklas on alkohol müügil ning uimastite kaasatoomist ei kontrollita, tarvitavad inimesed tööajal uimasteid rohkem.

Sageli ei ole ka kesk- ja kõrgema astme juhid oma ettevõtte uimastipoliitikast teadlikud, rääkimata alamastme töötajatest. Paljudes töökohtades puudub uimastipoliitika hoopiski ning uimastitega soetud juhtumitele vaadatakse pigem läbi sõrmede. Samas näitavad uuringud selgelt, et ükskõikne uimastipoliitika töökohal mõjutab otseselt tööandja rahakotti. Eestis küll vastavaid uuringuid tehtud ei ole, kuid ACDE (American Council for Drug Education) andmetel on uimasteid (ka alkohol) kuritarvitav töötaja võrreldes mittetarvitajaga:

Uimastite tarvitamine töökohal ei pruugi tähendada ainult töökohal joobes viibimist. Ka eelmise õhtu pidu võib tekitada tööl ohtlikke olukordi. Jääknähtudega inimene on väsinud, tema meeleolu on kõikuv ja keskendumisvõime halb. Nii on raske tööd teha, eriti kui see nõuab täpsust või füüsilist jõudu. Sellega seatakse muuhulgas ohtu nii enda kui teiste tervis.

Eestis puudub statistika selle kohta, kui suur osa tööõnnetustest juhtub uimastite tõttu. Kuna seadus neid selleks ei kohusta, siis tavaliselt arstid seda ei fikseeri. Ainult erandjuhtudel, kui see on silmnähtav, on joobeseisund teatisse kirja pandud. Küll aga fikseeritakse üldjuhul joove kohtumeditsiinilise ekspertiisi käigus surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.

Kui arst on siiski tööõnnetusse sattunud inimesel tuvastanud joobe, läheb see õnnetuse uurimiskokkuvõttesse kirja kui kahepoolne rikkumine: tööandja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seadust § 13 lg 1 p 15, kuna ei kõrvaldanud joobes töötajat töölt ning töötaja rikkus sama seadust, sest töötajal on keelatud töötada uimastite mõju all.

Tööandja õigused ja kohustused

Ohutu töökeskkond on eeskätt tööandja kohustus, sest tööandja korraldab tööd. Nii sätestab töölepingu seadus, et tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavad töötingimused.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Tööandja on kohustatud uimastijoobes töötaja töölt kõrvaldama.

Lisaks töötajate juhendamisele ohutusnõuete osas võib tööandja kehtestada näiteks töökorralduse reeglites, et hooletuks käitumiseks loetakse ka tööle ilmumist joobeseisundis. Kui töötaja viibib joobetunnustega olekus tööl, koostatakse talle hoiatus. Kui aga töötaja on hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis, on tööandjal õigus tööleping üles öelda töötajast tuleneval põhjusel. Tööandjapoolne töölepingu ülesütlemisõigus on põhjendatud ka siis, kui töötaja esimest korda tuvastatud joobes seisundiga kaasnes ohtlik tagajärg. Iga konkreetse juhtumi puhul hinnatakse eraldi, kas ülesütlemise põhjus on piisaval määral oluline.

Siin tekib muidugi küsimus, et kuidas joovet üldse tuvastada. Joobe tuvastamine ja hiljem selle tõendamine on praktikas paraku keeruline. Probleem seisneb selles, et töötaja tervislik seisund, sealhulgas joobeseisundis olek, kuulub töötaja eriliigiliste andmete hulka, mille töötlemine on piiratud isikuandmete kaitse seadusega.

Kui töötaja keeldub tööandja alkomeetrisse puhumast, siis tööandja teda sundida ei saa. On ka vaieldav, kas töötajate kohustus enne tööle asumist alkomeetrisse puhuda on seaduslik. Töötaja nõusolek on vajalik ka arsti juurde minekuks. Tööandja alkomeetri näidu fikseerimine ei ole hiljem vaidluse korral määrav tõend, vaid lähtutakse põhimõttest, et ühelgi tõendil ei ole kindlaks määratud jõudud ja õigusmõistja hindab tõendeid kogumis.

Korrakaitseseadus 2. jaotis

Missugused joobe tuvastusviisid on veel olemas?

Töötajalt saab küsida seletuskirja ehk töötajale antakse võimalus fikseerida oma seisukoht asjaolude kohta. Töö­kaaslased saavad olla tunnistajad, kes märgivad üles tajutavad joobe tunnused: tasakaalu ja/või koordinatsioonihäired, (alkoholi)lõhn, ebaadekvaat­ne kõne ja muud taolist. Tööandjal on kindlasti mõistlik joobetunnused eraldi aktiga dokumenteerida ja tõendite vettpidavus hoolikalt läbi mõelda.

Kuidas käituda joobes töötajaga?

Kõige keerulisem on joobe tõendamine. Tõendamise küsimus tekib ka siis, kui tööandja otsustab töölepingu erakorraliselt üles öelda, sest töötaja viibib hoiatusest hoolimata tööl joobeseisundis. Seadus ei anna siin tööandjale tõendamise küsimuses kuigivõrd tuge. Töötaja joobeseisundi tuvastamiseks on mitmeid võimalusi: hinnata visuaalselt, võtta tunnistajate ütlused, saata joobes töötaja arsti juurde või kutsuda politsei (näiteks keelatud uimastite puhul). Samas puudub tööandjal õigus kohustada töötajat arsti juurde minema. Alkojoobe tõendina ei tule arvesse ka alkomeetri näit. Selliste juhtumite korral on alati mõistlik koostada kirjalik dokument (akt), millega kinnitatakse visuaalselt hinnatud töötaja joobeseisund, märkides kuupäeva ja kellaaja. Aktile on soovitav võtta tunnistajate allkirjad. Kui kahtlustatakse keelatud uimastite tarvitamist, tuleks teavitada politseid.

Kui olukord on lahenenud, tuleks kindlasti julgustada töötajat oma probleemide lahendamiseks abi otsima.
Vaata lisaks: alkoinfo.ee

Tööandja ülesanne on:

Tööandja ülesanne ei ole:

Tööandja käsud ja keelud:

Mida ei peaks tööandja tegema:

Mure kolleegi pärast

Töökaaslased on sageli omavahel head tuttavad. Võib juhtuda, et märkate oma kolleegis muutusi, mis võivad viidata uimastite tarvitamisega või hasartmängudega seotud probleemidele. Mõnikord torkavad muutused silma ammu enne, kui töö ise kuidagi kannatada saab, teinekord on just kehvad töötulemused esimene märk probleemidest.

Kolleegist hoolides on tõenäoline, et proovite teda kuidagi aidata: temaga rääkida või siis soovitada talle kohti kust abi leida. Siin kehtivad needsamad reeglid mis sõbra puhulgi.

Kuidas aru saada, kas töökaaslasel võib olla uimastiprobleeme?

Võimalik, et olete oma kolleegi juures märganud muutusi, olgu siis tema käitumises, töösse suhtumises või selle kvaliteedis. Olulised on just muutused, kui töökaaslane jõuab alati igale poole alles viimasel minutil, pole hilinemine tingimata märk sellest, et midagi on lahti.

Mõned tavalisemad uimastite kuritarvitamisega seotud muutused:

Lisaks probleemidele töökohal mõjutavad uimastite või hasartmängudega seotud mured ka muid eluvaldkondi: kannatavad suhted teiste inimestega, võivad tekkida rahamured ja sekeldused politseiga. Samuti võivad uimastiprobleemidele viidata tugev kahetsus- ja süütunne ning depressioon.

Tuleb muidugi meeles pidada, et paljud neist tunnustest võivad tekkida ka lihtsalt keerulisel eluperioodil – probleemid abielu või perekonnaga, tõsised haigused või õnnetused, lähedase surm ja nii edasi.

Teinekord püüavad töötajad oma kolleegi probleeme ja tema tegematajätmisi tööandja eest varjata, sest tunneksid end muidu pealekaebajatena. Inimlikult on see mõistetav, samas teeb taoline taktita pikapeale asjad ainult hullemaks.

Kui kolleegi isiklike probleemide tõttu tekib tööl ohtlik olukord, tuleb sellele kohe reageerida, et tagada nii oma kolleegi, iseenda kui teiste töökaaslaste ohutus:

Sellisel juhul tuleb tekkinud olukorrast teatada oma ülemusele. See võib olla emotsionaalselt raske, sest tunnete end justkui reeturina. Samas ei tohiks unustada, et selline samm võib sõna otseses mõttes päästa elusid. taoline teguviis annab pigem tõuke probleemide lahendamiseks kui et tekitab neid juurde.