Praegune töövõimetuse hüvitamise korraldus ei ole efektiivne ja ei motiveeri tööandjat töökeskkonda parandama ning töötajate tervise eest hoolitsema, selgub kolmapäeval esitletud uuringust.
Rahandusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu "Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused" autorid leiavad, et praegune töövõimetuse hüvitamine on killustunud mitme sotsiaalkindlustuse skeemi vahel.
Tulenevalt sisulistest probleemidest, ei piisa uuringu autorite hinnangul töövõimetuse hüvitamise süsteemi üksikute parameetrite muutmisest mittetöötamist soodustavate stiimulite või eri sotsiaalkaitse liikide koostoime suurendamiseks – puuduvad vajalikud "parameetrid", et süsteemi kohandada ning seega on vajalikud struktuurseid ümberkorraldused.
See kehtib nii üldhaigestumisest tingitud töövõimetuse hüvitamise kohta kui ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste mõjude kohta laiemalt.
Töövõimetuse hüvitamisel vaadeldi raportis kolme erinevat võimalust. Kas luua riiklik süsteem praeguse ajutise töövõimetuse ja pikaajalise töövõimetuse süsteemi ühendamise teel, suurendada ettevõtete vastutust töövõimetuse riskide maandamisel või kaasata töövõimetuse hüvitamisse erakindlustus.
Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kulude hüvitamise lahendustena on võimalikud nii riiklik või avalik-õiguslik kui ka erakindlustusel põhinev süsteem.
Kõigil juhtudel on uuringutulemuste kohaselt oluline ennetustegevus ehk stiimulite loomine riskide vähendamiseks ning selle korraldus, mille eest peab vastutama riik.
Praxise teostatud uuringus käsitleti nii pensionikindlustuse, ravikindlustuse, töötuskindlustuse kui ka töövõimetuse hüvitamisega seotud küsimusi ning võimalikke tulude ja kulude arenguid.
