Ajakirjanduses on avaldatud suurel hulgal artikleid uue töölepingu seaduse (TLS) mõjust. Reeglina on tööandjatele antud soovitus mitte paanikasse minna ning öeldud, et töölepinguid ja muid dokumente ei pea muutma. Põhimõtteliselt on see õige. Siiski võiks tööandja selle peale mõelda, kuna muutmine võib olla tööandjale kasulik.
Esimene kasutegur on segaduste vältimine. Näiteks ei nõuta uue TLS-ga enam töösisekorraeeskirju, samas on mõistlik omada sisekorralduslikku dokumenti. Praeguste eeskirjade kehtima jätmine aga tekitab palju segadust, kuna tavaliselt on töösisekorraeeskirjad suures osas senikehtivate seaduste ümberkirjutused ja seega ei pruugi olla täpses vastavuses uue TLS-ga. Vaidlus töötajaga on siis kerge tulema kui üks pool arvas, et tuleb käituda töösisekorraeeskirjade ja teine pool, et uue seaduse järgi. Nt võivad segadust tekitada küsimuse millise aja jooksul tuleb teatavaks teha puhkuste ajakava, kas eestisisese lähetuse korral tuleb maksta päevaraha jms.
Teiseks tuleb arvestada seda, et kõik, mis on töötajale seadusest soodsam ning kokku lepitud või tööandja poolt ühepoolselt kehtestatud, kehtib kuni äramuutmiseni. Kui uus TLS võimaldab midagi muuta tööandjale senisest soodsamaks, kuid töölepingus või töösisekorraeeskirjades ei ole muudatust tehtud, siis jäävad töötajale kõik need õigused. Seega tasub tööandjatel tõsiselt üle vaadata kõik dokumendid ning mõelda kas tasuks neid muuta. Nt kaob praktiliselt vajadus materiaalse vastutuse lepingu järele, õhtuse töö eest ei pea enam lisatasu maksma, rasedaga võib ka ületunnitöö kokku leppida, kõiki %-e tuleb arvestada töötasust (st kogu kokkulepitud tasust) jms.
Seega on tööandjal võimalik jätkata vana viisi, kuid oluliselt kasulikum võib olla see, kui võtad hetkeks aega ning vaatad uue seaduse ja senised dokumendid läbi. Edaspidiselt on plaanis ka siin blogis anda spetsiifilisi näpunäiteid.
