Tööalane ärakasutamine on töötaja sunniviisiline töötamine töö- ja puhkeaja reegleid rikkudes. Samuti on tööalase ärakasutamise üheks tunnuseks töötajale teadlikult vale informatsiooni andmine töötingimuste kohta. Üheks sagedaseks tööalaseks ärakasutamise viisiks on võlasuhte tekitamine töötajale, sh töötasust kinnipidamine.

Mis on tööalane ärakasutamine?

Inimese vabadus valida enesele meeldiv elukutse, töötamiseks sobilik riik ning otsustusvabadus, kas astuda töösuhetesse või mitte, tähendab tööjõu suuremat liikumist mitte ainult riigisiseselt vaid ka riigipiiride üleselt. Kõige selle juures ei saa unustada ausat töötegemist, kus töötingimused on kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste nõuetega.

Kuigi 1948. a vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtted on au sees ka jätkuvalt täna, siis aina rohkem ja rohkem on juhtumeid nagu teadlikult vale informatsiooni andmine töötingimuste kohta, ähvardamine/hirmutamine töötasu maksmata jätmisega või illegaalsete välismaise töötajate võimudele väljaandmisega, ebaseaduslikult töötasust kinnipidamistest või ebainimlikest töö- ja elamistingimustest. See tähendab, et tegemist on tööalase ärakasutamise juhtumiga. Kõige raskemate juhtumite puhul räägime tööalasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse võtmes. Ehk vastandub vaba töötaja vs. sunnitud töötaja.

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) toob (2012) esile 11 võimalikku sunniviisilisele tööle viitavat indikaatorit:

• töötaja haavatava seisundi ärakasutamine.
• Pettus, näiteks teadlikult vale informatsiooni andmine töötingimuste kohta.
• Töötaja liikumisvabaduse piiramine, sh näiteks kinnihoidmine, pidev töötaja liikumise kontrollimine või ebamõistlik liikumisvabaduse piiramine.
• Sotsiaalne isoleerimine, sh näiteks lähedastega suhtlemise keelamine või piiramine või abi otsimise takistamine.
• Füüsilise ja/või seksuaalvägivalla kasutamine.
• Hirmutamine ja ähvardamine, sh näiteks ähvardamine palga maksmata jätmise või illegaalsete võõrtöötajate võimudele väljaandmisega.
• Isikut tõendavate ja reisidokumentide äravõtmine ja enda käes hoidmine.
• Töötasu kinnipidamine või maksmata jätmine.
• Võlasuhte tekitamine.
• Ebainimlikud töö- ja elutingimused.
• Ülemäärase tööajaga töötama sundimine.

Alati ei ole selge, kas individuaalset juhtumit tuleks identifitseerida tööalaseks ärakasutamiseks või suisa sunniviisilise töö eesmärgil toimuvaks inimkaubanduseks.

Mitmed autorid (Lisborg 2012, Skrivankova 2010) täheldavad, et töötajate töökogemused ulatuvad ausast tööst ekstreemse sunniviisilise tööni. Tööalase ärakasutamise kontiinumina kujutamine aitab kergemini mõista fenomeni komplekssust. Ausa töö puhul (joonisel 1A-ga tähistatud olukord) on töötajad vabad astuma töösuhtesse ja lahkuma sellest ning töötingimused on kooskõlas riigi ja rahvusvaheliste standarditega. Siin ei ole tegemist tööalase ärakasutamisega. Kontiinumi teise äärmusse jäävate olukordade puhul (tähistatud E-ga) ei ole töötajad vabad, vaid on vangistatud, röövitud või neid sunnitakse ekspluateerivasse töösuhtesse vägivalla ja muude meetoditega. Niisuguseid juhtumeid tuleb käsitleda tõsise ärakasutamisena – inimkaubandusena illustreerib näitlike situatsioonide kaudu, kuidas tööalane ärakasutamine ei ole kindel olukord, vaid võib teiseneda vastavalt töötajate vabaduse ja sunduse määrale.

Mis on inimkaubandus?

Vahel on tööalase ärakasutamise eelduseks või ka tulemuseks inimkaubandus. Inimkaubandus on kuritegu, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid.

Kui inimene asetatakse, sh majandusliku kasu eesmärgil, olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, on tööalane ärakasutamine võtnud inimkaubanduse mõõtmed.

Samuti inimese sellises olukorras hoidmine, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega, on tööalasest ärakasutamisest saanud inimkaubandus.

Inimkaubandus on kuritegu karistusseadustiku § 133 mõistes.
Mis on inimkaubandus?

Kuidas ennetada tööalast ärakasutamist?

Tööalast ärakasutamist saab ennetada iga ettevõtja, tööandja ja ka töötegija ise.

Töötajana :

• kontrolli avalike meediakanalite kaudu tulevase tööandja tausta. Näiteks, kas ettevõte on registreeritud, kas nad on makse maksnud, kas neil on olemas ametlik koduleht jne.
• Tea, et töökoha saamise eest ei pea tööandjale ega ka vahendajale raha maksma.
  Eelista alati töölepingut muule võlaõiguslikule lepingule (näiteks käsundusleping) ning tea, et töölepingulises suhtes on suuremad sotsiaalsed garantiid.
• Loe tööleping enne allkirjastamist läbi veendumaks, et eelnevalt läbiräägitud töötingimused on seal kirjas.
• Sul on õigus nõuda tööandjalt kirjalikku töölepingut ning tööandjal on kohustus see esitada.
• Tea, et tööandjal ei ole õigus töötasust kinni pidada näiteks majutuse, transpordi või tööriiete kulusid.
• Tea, et tööandjal on sinu suhtes kohustus järgida Eestis kehtivas töölepingu seaduses kirjas olevaid töö- ja puhkeaja reegleid.
• Tea, et üldjuhul ei saa tööandja sundida tahtevastaselt ületunnitööd tegema.
• Tea, et tööandjal ei ole õigust ähvardada ega sinu haavatavat seisundit (lapsevanem, välismaalane jne) ära kasutada sundimaks sind töötama ebainimlikes töötingimustes.
• Tea, et tööandjal ei ole õigus sinu isikut tõendavaid dokumente (ID-kaart, pass) oma käes hoida.
• Tea, et sul on alati õigus pöörduda tööandja vastu töövaidluskomisjoni või kohtusse (näiteks maksmata jäänud töötasu korral).
• Tea, et sul on alati õigus pöörduda abi saamiseks tööinspektsiooni poole.

Tööandjana:

• täida töösuhtest tulenevaid kohustusi õigeaegselt (töötasu maksmine jne).
• Väldi ebamõistlikult pikki tööpäevi, sh töövahetusi.
• Järgi igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise reegleid.
• Järgi töösuhetele kehtestatud reegleid.
• Kontrolli alltöövõttu tegevate ettevõtete tausta.
• Enneta töövaidlusi: räägi kandidaadiga läbi kõik töölepingus kajastatavad töötingimused.
• Õiglase töötasu maksmisega oled töötajate ja tööotsijate jaoks eelistatud valik.
• Tea, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine kehtib kõigi töötajate osas, sh välismaise tööjõu puhul.

Ettevõtjana:

• hankijana sea pakkujatele tingimused, mis välistaksid tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse ning väärtustaks ohutu ja tervist säästva töökeskkonna loomist.
• Kontrolli ettevõtja tausta, kellelt teenust ostad või kellega koostööd kavandad.
• Tunne huvi kogu oma töövõtuahela vastu.
• Tunne huvi, kes on need inimesed, kes sinu ettevõtte jaoks väärtusi loovad ehk kust nad on Eestisse (või ka teise riiki) jõudnud, kas tal on liikumisvabadus, elukoht, kas tema töötamine on registreeritud ja kas talle on töötasu makstud.
• Hooli ja tegutse, kui näed, et inimene võib abi vajada. Küsi nõu sotsiaalkindlustusameti ohvriabi nõustajatest või tööinspektsioonilt, vajadusel teavita politseid.

Kust leida abi?

Kas sind on petetud või hoitakse võlaorjuses, on manipuleeritud või sunnitakse tegema tööd, millega sa ei ole nõus, meelitatakse tegelema prostitutsiooniga või rikutakse Sinuga sõlmitud kokkuleppeid, on ära võetud dokumendid või oled lihtsalt segaduses ega tea mida teha?

Kui kahtlustad inimkaubandust, küsi tööpäevadel nõu 8.30–17.00 inimkaubanduse nõuandeliinilt (+372) 660 7320. Ööpäevaringselt saad nõu ja tuge hädaabinumbrilt 112.

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub ööpäevaringset kriisinõustamist, annab infot õiguste ja abivõimaluste kohta ning viib kokku õigete spetsialistidega. Välismaalt saab helistada numbrile +372 614 7393.

Lisainformatsiooni leiate ka Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kodulehelt palunabi.ee.

Kontaktid

• Inimkaubanduse ennetamise nõuandeliin +372 660 7320
• Ohvriabi kriisitelefon 116 006

Rohkem infot

• Sotsiaalkindlustusameti taskuhääling “#50 Tööalane ärakasutamine ja nõustamine”
• Uus abimaterjal ettevõtjale tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse lõpetamiseks kohalikus alltöövõtuahelas
• Tunne oma alltöövõtuahelat – Abivahend vastutustundlikule ettevõtjale
• Kontrolli, kas Sinu ettevõtte tarneahelas esineb inimkaubandust
• Inimkaubandus. Kriminaalpoliitika.ee
• Inimkaubanduse teemaleht Justiitsministeeriumi kodulehel
• ÜRO inimkaubanduse raport (2021)
• Palermo protokoll