Hetkest, kui töötaja asub tööülesandeid täitma, tekib tal tööandjaga lepinguline suhe ja töölepingu seadus kehtib võrdselt mõlemale poolele. Seega võib töölepinguline suhe tekkida ka ilma lepingut sõlmimata, tööle asumisel.

Kui töötamist alustatakse ilma kirjaliku lepinguta, oleks mõistlik olulisemad tingimused nagu näiteks töökohustused, tasu, töötamise koht jt kokkulepped teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjana. Seda seetõttu, et suulisi kokkuleppeid on hiljem pea võimatu tõendada. Kui tööga on juba alustatud, siis järelikult on nõustutud ka töötingimistega ning hiljem kirjalikku lepingut sõlmides eeldatakse, et töötaja on lepingutingimustega nõus.

Ilma kirjaliku lepinguta tööle asudes on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölepingu vormistamist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul.

Kirjalikku töölepingut ei pea sõlmima, kui töösuhe kestab vähem kui kaks nädalat. Siiski on soovitav seda teha, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja vaidlusi.

Kirjaliku vormi puudumine ei muuda töölepingut ja poolte omavahelist kokkulepet olematuks, kuid võib raskendada lepete tõendamist, näiteks võivad tekkida vaidlused töötasu, tööülesannete jt tingimuste üle. Kui töötaja on asunud täitma tööülesandeid, kuid tööleping on jäänud kirjalikult vormistamata, ei saa tööandja hiljem väita, et lepingut ei ole sõlmitud.

Kui kirjaliku lepinguta töösuhet soovitakse lõpetada, tuleb mõlemal poolel ikkagi järgida seadustest tulenevaid ülesütlemise reegleid. Seega ei muuda näiteks suuline kokkulepe töötajaga töösuhte ülesütlemist tööandja jaoks lihtsamaks. Pigem toob see endaga kaasa töövaidluse, mis võib lõppeda hüvitise maksmisega teisele poolele.

Töösuhet alustades tasub seega hilisemate vaidluste vältimiseks alati eelnevalt läbi rääkida ja kirjalikult fikseerida kõik tööga kaasnevad õigused ja kohustused.