Riigikohus tegi 15. juunil otsuse, mille kohaselt ei saa kollektiivlepingut laiendada tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingut sõlminud ega ole ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liidu liige.
Bussijuhina töötanud töötaja nõudis kohtu kaudu oma tööandjalt töötasu, mis oli kokku lepitud Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahelises kollektiivlepingus. Kollektiivlepinguga ette nähtud töötasu oli suurem kui bussijuhi ja tema tööandja vahel kokkulepitud töötasu. Tööandja vaidles bussijuhi nõudele vastu, sest tööandja ei ole kollektiivlepingut sõlminud ning ta ei ole ka Autoettevõtete Liidu liige. Maakohus ja ringkonnakohus rahuldasid töötaja nõude, kuid riigikohtu hinnangul on madalama astme kohtud eksinud.
Riigikohus leidis oma otsuses 2-18-7821, et kollektiivlepingu seadus ei anna kollektiivlepingu sõlminud osapooltele õigust laiendada kollektiivlepingu kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pool ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liitu. Riigikohtu hinnangul on kollektiivlepingut lubatud laiendada eelnevalt nimetatud tööandjale vaid juhul, kui tööandja on andnud selleks oma nõusoleku.
Riigikohus selgitas, et kui kollektiivlepingut oleks lubatud laiendada tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liitu, siis võib see kaasa tuua ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riive. Põhjus peitub selles, et tööandja ei saa sellisel juhul osaleda kollektiivlepingu sõlmimisel ega mõjutada kollektiivlepingu tingimuste kujunemist.
Sisuliselt tähendab riigikohtu otsus seda, et kui tööandja tegevusvaldkonnas sõlmitakse kollektiivleping, kuid tööandja ei ole kollektiivlepingu osapool ega kuulu ka tööandjate liitu, kes on kollektiivlepingu osapool, siis sellisel juhul ei pea tööandja täitma kollektiivlepingust tulenevaid palgatingimusi ning töö- ja puhkeaja tingimusi.
