Kuidas rakendada defitsiitne ja kõrgeltkvalifitseeritud tööjõud senisest efektiivsemalt tööle ja teenida rohkem kasumit? Kaldun arvama, et see mõte keerleb paljude tööandjate peades. Eestis kui postkommunistlikus riigis, kus ollakse harjunud suhteliselt madala tööviljakusega ja kus on veel suhteliselt suur osakaal riigist välja veetaval toorainel ja alltöövõtul, võtab ilmselt veel pisut aega, et jõuda tööjõu väärtuse hindamisel järele arenenud riikidele. Parima kinnituse vajaduse olemasolust annab just meie kui e-riigi staatus. Kui arvestada viimastel aastatel müüdud edukate IT-firmade hinda, on selge, milline tähtsus on kvalifitseeritud tööjõul, kes loob lisaväärtust. Lihtne matemaatika annab vastuse tippspetsialisti ühe töötunni maksumusest.
Millised võiksid olla tööandja võimalused säilitada rentaablust tööjõu arvel?
Vastus on lihtne! Parem hoolitsus. Ergonoomiline töökeskkond aitab tööjõukadu aeglustada, aga aeg teeb siiski oma töö. On uurimatagi selge, et kõrgeim töövõime on töötajal just hommikupoolikul, kui hommikukohv joodud ja pea selge. Mida rohkem liigub aega lõuna suunas, seda suuremaks muutub ka tööjõukadu! Peale lõunasööki, kui verevarustus ringi paikneb ja varasemast suurem kogus verd on seotud seedeprotsessiga, oleks paras aeg töötajatele tikud välja jaga, et silm arvutiekraani taga kinni ei vajuks. Kus on väljapääs, et seda nukrat olukorda muuta? Kuidas taastada töötaja töövõimet tööpäeva kestel?
Paljudes firmades on leitud kaval ja kasulik lahendus
Saksamaal on paljudes firmades kombeks teha pikki lõunapause, et töötaja jõuaks taastuda ja et lõunapausi sisse mahuks ka väike lõunauinak. Igati mõislik ja töötajat säästev töökorraldus. Eriti oluline istuva eluviisiga inimestele, kelle selg saab pikast istumisest puhata ja lülivaheketastes taastub normaalne ainevahetus, mis tagab ka seljale pika vastupidamise. Pole kuulda olnud, et meil sellist töökorraldust rakendatud oleks. Kuna tööga seotud seadusandlus näeb töötajatele ette puhkepausid, oleks igati tore, kui tööandja just töötajatele mõeldes paigutaks puhkeruumi sellise kangi, kus töötaja end pisut riputada saaks ja taastaks oma selga.
Mis aga vaimse töövõime taastamisse puutub, siis siin oleks palju abi töökabinetti külastavast on-site massaažitooliga tublist massöörist. Sellist teenust tellivad oma töötajatele paljud Rootsi firmad. 15-20 minutit isteasendis massaaži võtab tööajalt vähemalt kahetunni jao väsimust ja annab päeva teisele poolele kõvasti hoogu juurde! Ka mitte vähetähtis ei ole töötaja jaoks kuulumine sellesse hinnatud töötajate nimekirja, kelle kabinetti külastab massöör. Selline suhtumine kinnistab töötajad töökohale, suurendab rahulolu ja lisab motivatsiooni senisest veelgi enam panustada püstitatud eesmärkide saavutamisse.
Kui sellise teenuse pakkumine oma töötajatele ei peaks firmale siiski jõukohane olema, võib ju kasutada kunagise Rooma keiser Nero tarkust, kes sauna minnes nägi, kuidas vana teenekas sõdur end vastu maja nurka masseerib ja kinkis talle orja, kes tema eest hoolitseks. Saunast väljudes oli seinaäär vanamehi täis ja hirmus seina nühkimine käis. Nüüd sai keiser oma veast aru ja soovitas vanadel sõduritel omavahel koopereeruda ja üksteist aidata. Sama põhimõtet saab kasutada ka töökohal.
Tunduvalt odavam kui tellida töötajatele teenust on tellida neile väljaõpe. Oleks ju igati tore ja suhteid säilitav tegevus, kui töökaaslased puhkepausi ajal üksteist abistaks. Ka sellisel tegevusel oleks tööviljakusele igati positiivne mõju. Lisaks otsesele füüsilisele mõjule paranenud töövõime näol, on sellisel kollegi poolt tehtud massaažil ka emotsionaalne külg. Selline üksteise abistamine töökohal mõjutab positiivses suunas kollektiivi sisekliimat ja parandab töötajatevahelisi suhteid.
Millest alustada?
Kui valik langeb teenuse kasuks, tuleks silmas pidada mõningaid olulisi aspekte teenuse valikul. Esiteks seisab tellija valiku ees, millist teenust ehk massaažiliiki valida? Kui teha firmasisene küsitlus, oleks ilmselt naistöötajate valik kas klassikaline või aroomimassaaž, mehed eelistaksid aga hoopis spordimassaaži.
Minu sõbralik soovitus kolleegidele: need eelpoolnimetatud massaažid mõjuvad küll soodsalt töötaja immuunsüsteemile, mis aitab külmadele vastu panna ja vähendab haigestumist, aga tööpäevakeskseks lõõgastuseks või veel vähem töövõime tõstmiseks ei sobi. Peale sellist massaažiseanssi on kõige sobilikum mõnusat puhkamist jätkata kodus, et taastuda massaažist ja jätkata tööd järgmisel päeval. Vastupidine on aga on-site massaaži toime, kus peale lühikest massaaži on töötajad energiat täis ja liiguvad jälle nagu hommikul tööle tulles.
Kui tellid teenust siis ainult professionaalilt. Eestis on arenenud kutsete süsteem ja ka massööridel, kellel on omandatud elementaarne kutseoskuste tase, peaks olema kutsetunnistus ette näidata. Kui otsustate koolituse kasuks oma töötajatele, tuleks valid professionaalne õpetaja.
