Tööandjad on puudega inimest tööle võttes aeg-ajalt kimbatuses. Esitatakse endale küsimusi, et kas ma tohin seda inimest tööle võtta, mida peaksin arvestama jne. Tihtilugu kipuvad küsimused korduma. Järgnevalt on toodud ülevaade peamistest teemadest, mille vastu tööandjad on huvi tundnud ning mida tööandja võiks teada puudega inimest tööle võttes.

Puudega tööealise inimese toetus ja/või töövõimetuspension

Sageli on üles kerkinud küsimus, kas puudega inimesele lõpetatakse toetuse ja/või pensioni maksmine kui ta läheb tööle.

Puudega inimese toetust töötamise korral ära ei võeta. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tingitud lisakulutusi. Seega ei ole põhjendatud toetuse maksmise lõpetamine, kui inimene suundub tööle. Vastupidi – kehtiva puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel võib  töötav puudega inimene lisaks taotleda töötamistoetust. Töötamistoetus on mõeldud töötamisega seotud tegelike kulutuste (nt transpordikulud, suurem vajadus abilise või abivahendi järele jms) osaliseks  hüvitamiseks.

Töövõimetuspensioni makstakse tööealisele inimesele juhul, kui tal on tuvastatud püsiv töövõimetus 40-100 protsenti.  Püsiv töövõimetus määratakse tähtajaks 6 kuud kuni 5 aastat või kuni vanaduspensioni eani (ent mitte rohkem kui 5 aastat). Töövõimetuspension on asendussissetulek töövõime kaotuse protsendi ulatuses. Töövõimetuspensioni makstakse ka töötamise korral, selle suurust tööleasumise korral ei muudeta. Küll aga võib töövõimetuspensioni suurus muutuda juhul, kui korduvekspertiisi tulemusena muutub püsiva töövõimetuse protsent.

Sotsiaalmaksu maksmise erijuhust

Riik maksab osa sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi: tööandja) töötaja eest, kes saab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni. 

Riik maksab sotsiaalmaksu selle maksmise aluseks olevalt kuumääralt (2013. aastal 290 eurot). Tasu osalt, mis ületab kuumäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.  Kui töövõimetuspensioni saav isik on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.

Riigipoolseks sotsiaalmaksu hüvitamiseks esitab tööandja Sotsiaalkindlustusametile igal kuul taotluse, kus näidatakse töötajate, kes saavad töövõimetuspensioni, ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, maksuperioodi algus- ja lõppkuupäev ning riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule järgneva kuu 2. kuupäevaks.

Kas riik maksab sotsiaalmaksu FIE eest, kellel on töövõimetus?

Eelpool kirjeldatud sotsiaalmaksu erisus on mõeldud soodustusena tööandjatele, kes on tööle võtnud tervisekahjustusega inimese. Kui FIE on tööandjaks inimesele, kellele makstakse töövõimetuspensioni, siis maksab riik FIE kui tööandja eest osa sotsiaalmaksust (vt eelmine punkt). FIE-le endale määratud püsiv töövõimetus riigipoolseks sotsiaalmaksu hüvitamiseks alust ei anna.

Tulumaksuseadusest

Tulumaksuga ei maksustata:

• Tööandja kulutusi töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.
• Tööandja poolt soetatud abivahendeid töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste. Abivahendi väärtus ei tohi sellisel juhul ületada 50% töötajale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Näiteks kui väljamaksed töötajale või teenistujale on kalendriaastas 10 000 eurot, siis abivahendi(te) maksumus, mida ei maksustata tulumaksuga, peaks jääma kuni 5 000 euro ulatusse.
• Tööandja poolseid hüvitisi, mida makstakse puudega inimesele seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.

Pikendatud põhipuhkusest tulenev maksusoodustus

Töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saajatel on tulenevalt töölepingu seadusest õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele tavalise 28-kalendripäevase põhipuhkuse asemel. 28 kalendripäeva ületavad puhkusepäevad tasustatakse riigieelarve vahenditest ning seega ei põhjusta need tööandjale otseselt täiendavat kulu.

Puhkusetasu hüvitamise taotlemiseks tuleb tööandjal täita andmik riigieelarvest puhkusetasu hüvitise taotlemiseks ning esitada see Sotsiaalkindlustusametile.

Täienduskoolitustoetus

Töötaval puudega inimesel on tööalaseks ja tasemekoolituseks võimalik taotleda täienduskoolitustoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet töökohas või koolitusasutuses.

Toetuse taotlus tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile. Lisadokumentidena tuleb esitada tööraamat või muu töötamist tõendav dokument ning dokument täienduskoolituskulude kohta. Toetus makstakse puudega inimesele või koolituse läbiviijale.

Toetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest arvates.