Riigikohus selgitab teisipäeval, 18. novembril tehtud otsuses (3-3-1-58-14), et avaliku teenistuse seaduse järgi teenistusest sunnitult puudutud aja eest määratav tasu ei ole töötuskindlustuse seaduse mõistes käsitatav sellise hüvitisena, millelt töötuskindlustusmakset ei maksta.
Riigikohtusse pöördus isik, kelle tööandaja oli 2009. aastal ebaseaduslikult teenistusest vabastanud. 2010. aastal võeti kaebaja töötuna arvele ja talle määrati töötuskindlustushüvitis. 2011. aastal ennistas kohus kaebaja teenistusse ning mõistis tema kasuks välja vahepealsel ajal saamata jäänud töötasu. Saadud töötuskindlustushüvitise arvas kohus väljamõistetud tasust maha. Kuna kaebaja vabastati hiljem uuesti teenistusest, taotles ta uuesti ka töötuskindlustushüvitist. Nüüd keeldus töötukassa hüvitise maksmisest põhjendusega, et kaebaja eest ei makstud ebaseadusliku vabastamise ja ennistamise vahelisel ajal piisavalt kindlustusmakseid.
Riigikohus asus seisukohale, et saamata jäänud palga tagantjärele maksmisel on küll ühest küljest tegemist kahju hüvitamisega, teisalt on aga siis tegemist ka töötasu maksmise erijuhtumiga. Töötuskindlustusmakset ei tule maksta nendelt hüvitistelt, mis ei kujuta endast saamata jäänud töötasu maksmist.
Riigikohtu erikogu varasema seisukoha järgi tuleb töötuskindlustusstaaži arvestada kõigi nende kuude eest, mille eest tööandja töötasu ette või tagantjärele välja maksis ning kindlustusmakseid kinni pidas ja tasus. Lisaks asus kolleegium seisukohale, et varasem töötuskindlustushüvitise määramine ei anna alust lugeda töötuskindlustusstaaži nulliks, kui kindlustatud isik on tööle ennistatud ja hüvitis on tööle ennistamise tõttu makstud tasust maha arvatud.
