Riigikohtu praktika kohaselt võivad töölepingu tingimused olla tüüptingimused, kuivõrd nii töölepingu seaduse (TLS) kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) sissejuhatavate sätete alusel kohaldatakse VÕS üldosa muu hulgas ka töölepingutele.
Seega tuleb töötajat pidada VÕS mõistes tarbijaks, kuna töösuhte kui alluvussuhte kestuse ajal ei ole töötajal eelduslikult võimalik töölepingu tingimusi oluliselt mõjutada.
Tüüptingimustel sõlmitud lepingute reguleerimise eesmärgiks on kaitsta sarnaselt töölepingute näitele lepingu nõrgemat poolt ebaõiglaste ja kahjustavate lepingutingimuste eest. Vastav tõlgendus on oluline, kuna lugedes töölepingu tingimused tüüptingimusteks, on ebamõistlikult suure leppetrahvi maksmise kohustus tühine.
Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis oma lahendis nr 3-2-1-39-11, et kuigi enne 1. juulit 2009. a kehtinud töölepingu seadus ei näinud ette alates 1. juulist 2009. a kehtivas TLS-s sätestatud analoogset põhimõtet (st töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta
sätestatut), tuleb ka enne 1. juulit 2009 sõlmitud töölepinguid pidada käsunduslepingu alaliigiks.
Seega tüüptingimuste regulatsioon kehtib nii enne 1. juulit 2009. a kui ka pärast seda kuupäeva sõlmitud töölepingutele.
Tulenevalt eeltoodust asus riigikohus seisukohale, et tööandjal on konkurentsikeeldu rikkunud töötaja vastu vaid kaks nõuet:
- leppetrahvinõue, kui selles on töölepingus kokku lepitud, ning
- tavaline lepingulise kahju hüvitamise nõue.
Konkurentsikeelu järgimise eest väljamakstud eritasu ei saa aga käsitada tööandja kahjuna, kuna kahjuks saaks eelkõige olla töötaja lepingu rikkumise tõttu tööandjal saamata jäänud tulu ehk kasu, mida tööandja oleks tulevikus tõenäoliselt saanud, kui töötaja ei
oleks lepingut rikkunud.
Lisaks eeltoodule pöörab riigikohus tähelepanu konkurentsipiirangu kehtivusele.
Nimelt alates 1. juulist 2009. a kehtiva TLS alusel kohaldatakse enne 1. juulit 2009. a sõlmitud töölepingule alates nimetatud kuupäevast kehtivas TLS-s sätestatut. Seega kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.
Alates 1. juulist 2009. a kehtiva TLS järgi on pärast töölepingu lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse eelduseks mh asjaolu, et see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. Seega alates 1. juulist 2009. a lõppevad kõik töölepingu lõppemise järgsed konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu kokkulepped ühe aasta möödumisel alates töösuhte lõppemisest.
