Küsimus: töötaja töötab töölepingu alusel osalise koormusega 0,6 kohta. Tööaega arvestatakse 8 tundi päevas ja 24 tundi nädalas. Tööandja soovib töölepingut muuta, mille tulemusena tööaega arvestatakse summeeritult arvestusperioodiga 3 kuud. Töökoormus jääb endiselt 0,6 kohta. Muudatus võib tähendada 12 tunniseid tööpäevi (või öid) vastavalt graafikule. Kui töötaja keeldub töölepingu muudatusest, kuidas on tööandjal kõige õigem töötajaga töösuhe lõpetada?
Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar:
Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik tööaega arvestada kahte erinevat viisi:
- tavapärane tööaja arvestus ja
- summeeritud tööaja arvestus.
Tavapärane tööaja arvestus tähendab, et töötaja töötab täistööaja korral esmaspäevast reedeni iga päev 8 tundi ning osalise tööajaga vastavalt kokkulepitud koormusele (nt 0,6 koormuse korral on tööaeg arvestuslikult 4,2 tundi päevas ja 24 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab, et töötaja töötab esmaspäevast reedeni 4,2 tundi päevas).
Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavad töötajad tööajakava ehk graafiku alusel ning tööaeg võib päevade, nädalate või kuude lõikes kõikuda. Näiteks teeb töötaja ühes päevas rohkem tööd kui teises. Kokku tuleb leppida arvestusperiood, mille jooksul töötunnid võivad kõikuda, kuid mille lõpuks peavad töötajale olema tagatud normtunnid ja mille lõppedes hüvitatakse töötajale tekkinud ületunnid või alatunnid.
Tegemist on kahe erineva tööaja arvestuse viisiga. Tööandja ei saa ühepoolselt muuta tavapärast tööaega summeeritud tööajaks, vaid selles peavad pooled kokku leppima. Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingus kokku lepitud tingimusi muuta üksnes kokkuleppel (sh tööaja arvestuse viisi). See tähendab, et töötajal on õigus tööandja ettepanekust keelduda ning nõuda tööd töölepingus kokku lepitud tingimustel.
Töötaja ei pea töölepingut nn omal soovil üles ütlema, kui töötaja tegelikult töölepingut lõpetada ei soovi. Töölepingu lõpetamise tahe peab sellisel juhul tulema töötajalt endalt.
Tööandjal on töölepingu ülesütlemiseks vaja alati põhjust. Tööandjal on töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel võimalik leping lõpetada töötaja isikust tuleneval põhjusel (nt töötaja töövõime vähenemine, kohustuse rikkumine töötaja poolt) ning töölepingu seaduse § 89 lg-te 1 ja 2 alusel on võimalik töötaja koondada. Asjaolu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest ei anna veel alust tööandjale töölepingut lõpetada. Tööandja ei saa ka koondada seetõttu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest. Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel näiteks juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Seega peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine, vähenema töömaht või töö lõppema muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Kui need tingimused täidetud ei ole, ei ole töötaja koondamiseks alust.
