Alates 6. aprillist 2020. a. saavad tööandjad esitada taotlusi töötasu hüvitise saamiseks märtsikuu eest.
Tehnilised küsimused
- E-töötukassa süsteemis tuleb täita elektrooniline taotlus, kuhu muuhulgas tuleb märkida 2020. aasta märtsi käibe summa. Võrdlusandmed 2019. aasta märtsi käibe kohta võtab töötukassa maksu-ja tolliameti andmebaasist.
- Toetust saavad need töötajad, kes on töötamise registrisse kantud.
- Toetuse maksmise otsus saadetakse nii tööandjale kui töötajale. Väljamakse tehakse otse töötajale.
- Töötukassa avaldab oma veebilehel nimekirja toetusmeedet kasutanud ettevõtetest, et tagada avalike rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus.
Käive ei ole langenud vähemalt 30% ulatuses
Töötasu hüvitise saamiseks peab tööandja täitma kolmest kriteeriumist:
- käibe langus,
- töötajatele töö mitteandmise olukord,
- töötajatel töötasu vähendamise olukord
vähemalt kaks.
Kui käive ei ole langenud (või võrdluskäive puudub, kui ettevõtte on liialt noor), tuleb täita ülejäänud kaks kriteeriumi.
Eesti Töötukassa on andnud täiendavad selgitused töötasu hüvitise meetme sisu kohta, mille kohaselt kui tööandjal ei ole vähemalt 30 %-le töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda ja sellega seoses on ta nende töötasu vähendanud vähemalt 30 % võrra (töölepingu seaduse § 37 olukord), siis täidab tööandja üheaegselt nii tingimuse 3 kui ka tingimuse 2. Töötajad, keda arvesse võetakse, võivad sel juhul olla ühed ja samad. Seega kriteeriumite täitmiseks tuleks vähendada nii töötajate tööaega ehk koormust kui ka töötasu.
Matemaatika
Tihti on siiski jäänud ebaselgeks see, kui palju töötaja lõpuks tegelikult hüvitist saab.
|
Näide 1: töötaja brutotasu on 600 eurot. Tööandja palub töötajal töö puudumise tõttu jääda koju. Töötaja keskmine palk säilitatakse. Sellega täidab tööandja kohustusliku kriteeriumi, et toetust saada.Tööandja maksab töötajale 150 eurot, mis on minimaalne kohustuslik tööandja osalus. Töötukassa maksab välja hüvitiseks 70% töötaja keskmisest palgast. Käesoleva näite puhul kui töötaja keskmine palk läbivalt on 600 eurot, siis seega maksab töötukassa omalt poolt välja 420 eurot. Töötaja saab 150 eurot tööandjalt ja 420 eurot töötukassalt ehk kokku 570 eurot, mis on peaaegu võrdne töötaja keskmise tasuga 600 eurot. |
|
Näide 2: töötaja keskmine brutotasu on 1 000 eurot. Tööandja rakendab töötasu vähendamist 30% ulatuses ehk vähendab töötaja töötasu 700 euroni. Sellega täidab tööandja kohustusliku kriteeriumi, et toetust saada.Tööandja maksab töötajale 150 eurot, mis on minimaalne kohustuslik tööandja osalus. Töötukassa maksab välja hüvitiseks 70% töötaja keskmisest palgast. Käesoleva näite puhul kui töötaja keskmine palk on läbivalt 1000 eurot, siis seega maksab töötukassa välja 700 eurot. Töötaja saab 150 eurot tööandjalt ja 700 eurot töötukassalt ehk kokku 850 eurot. |
|
Näide 3: töötaja keskmine brutotasu on 2 000 eurot. Tööandja rakendab palga vähendamist 30% ulatuses ehk vähendab töötaja töötasu 1400 euroni. Sellega täidab tööandja kohustusliku kriteeriumi, et toetust saada.Tööandja maksab töötajale 150 eurot, mis on minimaalne kohustuslik tööandja osalus. Töötukassa maksab välja hüvitiseks 70% töötaja keskmisest palgast, kuid mitte rohkem kui 1 000 eurot. Kuna töötaja töötasu on kõrge, maksab töötukassa välja maksimumi, ehk 1 000 eurot. Algselt võib tunduda, et õige ongi toimida nii, et töötaja saab 150 eurot tööandjalt ja 1 000 eurot töötukassalt ehk kokku 1 150 eurot. Siinkohal tuleb rõhutada, et meetme kasutamine ei vabasta tööandjat oma kohustuste täitmisest s.t tööandja peab täitma oma kohustuse nii, et töötaja saab kokku vähendatud palga ehk 1400 eurot. Seega on 150 eurot on vaid tööandja väljamakse miinimum, kuid käesolevas näites tuleb tööandjal maksta välja kokku 400 eurot. Nii saab töötaja kokku oma vähendatud tasu, ehk tööandjalt 400 eurot ja töötukassalt 1000 eurot, st kokku 1400 eurot. |
